Kristina Kallas: sõja ajal ei saa eelarvedefitsiiti kiirendatult vähendada

Eesti 200 juht Kristina Kallas ütles Vikerraadio saates "Uudis+", et kuni Euroopas kestab sõda, ei ole võimalik eelarvedefitsiiti kiirendatult vähendada, sest see tähendaks kaitsekulude kärpimist. Kallas kinnitas, et Eesti 200 läheb järgmistele Riigikogu valimistele oma nimekirjaga, hoolimata sellest, et partei toetus on Norstat-uuringu kohaselt 25. juuni seisuga vaid 1,5 protsenti. Lisaks arutas Kallas presidendivalimisi, pensionisüsteemi jätkusuutlikkust ja õpetajate palgatõusu võimalusi.

Eesti 200 esimees Kristina Kallas avaldas Vikerraadio saates "Uudis+", et seni kuni kestab sõda Ukrainas, ei ole põhjendatud eelarvedefitsiidi kiirendatud vähendamine, nagu on kavandanud Reformierakond. Tema sõnul tähendaks selline samm sisuliselt kaitsekulude kärpimist.

Kaitse on praegu ainus prioriteet

«P,» ütles Kallas. Tema sõnul on kaitsekulude kasv SKPst 2 protsendilt 5 protsendile viie aastaga olnud väga märkimisväärne ja seda ei ole suudetud täies mahus kompenseerida maksutulu kasvuga. Seetõttu tuleb paratamatult rohkem laenata, mis suurendab defitsiiti.

Kallas rõhutas, et sõja lõppedes muutub olukord, siis on Eesti riigijuhtimisel võimalik prioriteete ümber vaadata. Praegu ei saa aga kõik olla korraga prioriteet.

Eesti 200 läheb valimistele oma nimekirjaga

Küsimusele, kas Eesti 200 osaleb järgmistel Riigikogu valimistel oma nimekirjaga, vastas Kallas jaatavalt. «Meil on Riigikogus 13 inimest, kes on nelja aastaga saanud väga tugeva poliitilise kogemuse, ja ma tean, et kõik nad on valmis uuesti kandideerima,» sõnas ta. Otsus on lõplik, olenemata sellest, et partei toetus on Norstat-uuringu kohaselt (25. juuni seisuga) vaid 1,5 protsenti.

Kallas lisas, et Eestil on vaja sellist liberaalset progressiivset erakonda ning vastavad valijad on olemas. Ta märkis, et üks 13 fraktsiooni liikmest kaalub veel, kas jätkata poliitikas või naasta oma erialasele tööle, ülejäänud 12 on kinnitanud kandideerimist. Nime ta avaldada ei soovinud.

Pensionid ja tervishoiu rahastamine

Kallas tunnistas, et pensionisüsteemi esimene sammas ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik. «See on aus, öelda inimestele, et 10-15 aasta pärast ei ole selline indekseeritud esimene sammas garanteeritud,» ütles ta, lisades, et praegused pensionärid sellest mõjutatud ei ole. Kallas hoiatas ka Isamaa kavatsetud teise samba likvideerimisplaani eest, nimetades seda «kuritegelikuks» noorema põlvkonna suhtes.

Tervishoiu rahastamise osas ütles Kallas, et loodab augustis koostatavas riigieelarve strateegias leida lahenduse haigekassa reservide taastamiseks vähemalt järgmiseks kümneks aastaks. Ta tõi esile, et suurim väljakutse pole mitte haiguste järelravi, vaid ennetamine, ennetatavate surmade arv Eestis on liiga suur.

Õpetajate palgad ja riigieelarve

Õpetajate palga küsimuses selgitas Kallas, et selleks, et arvestuslik keskmise õpetaja palk jõuaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, on järgmisel aastal vaja 90 miljonit eurot, see tähendaks 14-protsendist palgatõusu. Kallas on need arvutused rahandusministeeriumile edastanud, kuid tegelikud võimalused selguvad alles pärast augustikuist majandusprognoosi.

Eesti 200 seisukohana rõhutas Kallas, et avaliku sektori palkade nullkasvu ei tohi lubada, riigil on vaja tugevaid spetsialiste ning palgalõhe suurenemine erasektoriga raskendaks kvalifitseeritud töötajate värbamist politseisse, päästeteenistusse ja haridusvaldkonda.

Presidendivalimised: nimesid veel pole

Presidendivalimiste teemal kommenteeris Kallas väidet, et Riigikogus on juba leitud vähemalt 68 saadiku toetuse saav kandidaat. «Ei, sellist ühte nime ei ole,» kinnitas ta. Samas märkis Kallas, et on mitmeid potentsiaalseid kandidaate, kes tõenäoliselt saaksid parlamendis vajaliku enamuse toetuse, tingimusel, et nad ise on nõus kandideerima.

Kallas suunas küsimuse Isamaale, kellel on presidendivalimistel võtmeroll: «Kas Isamaal on soov Eestile president valida? Inimesed, kelle üle me võiksime kokku leppida, on olemas.»