Kristina Kallas: Eesti ei saa endale lubada iga kümnenda noore kaotamist

Haridus- ja teadusministeerium on alustanud süsteemset tööd ligi 1600 noore leidmiseks, kes pole pärast põhikooli lõpetamist uude õppeasutusse registreerunud. Minister Kristina Kallas rõhutab, et eesmärk on vältida noorte haridusteelt kõrvalejäämist.

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas teatas, et riik on esimest korda rakendanud süsteemset järelevalvet noorte üle, kes on põhikooli lõpetanud, kuid pole üheski haridusasutuses õppima asunud. Hetkel on üle Eesti selliseid noori ligikaudu 1600.

Tallinnas on hariduse infosüsteemi andmetel koolikohata või õppima asumata 670 noort. Kallas täpsustas, et see arv ei tähenda automaatselt, et kõigile neile puuduks õppekoht. Osa koole pole veel õpilasi süsteemi kandnud ning lõplik andmestik selgub 10. septembriks.

Otsingud ja kohalikud näited

Varasematel aastatel jäi pärast põhikooli haridusteelt kõrvale ligikaudu 1500 noort aastas ehk iga kümnes lõpetaja. Minister tõi positiivse näitena välja Kohtla-Järve, kus linn korraldas järelepärimisi 33 noore osas, kelle edasine teekond oli teadmata. Telefonikõnede järel selgus, et 15 noort olid juba kutsekooli vastu võetud, kuid polnud süsteemi jõudnud. Osa õpilastest oli Eestist lahkunud, kuid kolm noort polnud augusti lõpuks ühtegi avaldust esitanud. Nendega leppis linnavalitsus kokku kohtumise, et suunata nad haridusteele.

Kallas märkis, et õppimiskohustuse peamine eesmärk ongi leida üles need noored, kellega keegi täiskasvanutest varem ei tegelenud. Ta lisas, et varasematel aastatel võisid sellised noored aastaid kodus olla, kuni said täisealiseks, ilma et keegi oleks nende haridustee vastu huvi tundnud.

Õpiränne ja poiste väljalangevus

Tallinna ja Tartu koolisüsteemi koormab tugev õpiränne. Tallinna abilinnapea Andrei Kante andmetel on pealinna gümnaasiumidesse suundunud erakordselt suur hulk õpilasi väljastpoolt linna. See tekitab olukorra, kus kohalikel, isegi heade hinnetega noortel, on oma kodulinna gümnaasiumisse pääsemine muutunud keeruliseks.

Samuti on Tallinnas koolita noorte nimekirjas silmapaistvalt palju õpilasi mõnest üksikust koolist. Näiteks 112 noort pärineb vaid neljast põhikoolist, sealhulgas Vabaduse Koolist, kust osa õpilasi on Ukrainasse naasnud, ning kahest erivajadustega laste koolist.

Erilist muret teeb ministrile asjaolu, et haridusteelt kõrvale jääjate seas on ülekaalus poisid. See süvendab hariduslõhet veelgi, arvestades, et näiteks magistriõppes on tudengitest juba 75 protsenti naised. „Kui me magistriõppesse jõuame, siis meil on 75 protsenti tüdrukud,“ ütles Kallas. „Eestis on iga inimene oluline, iga laps on oluline. Me ei saa iga kümnendat last ära kaotada.“