Kristian Pärt: Eesti sisejulgeolek ei tohi jääda riigikaitse varju

Hiljutine sabotaažikatse Milrem Roboticsi vastu näitas, kui oluline on proaktiivne sisejulgeolek. Kristian Pärt rõhutab, et mittesõjaliste ohtude tõrjumine on sama kriitilise tähtsusega kui kaitseväe arendamine.

Eesti riigikaitse ja sisejulgeolek on sageli erinevates kategooriates, kuid 15. augustil aset leidnud sündmused näitasid vastupidist. Kui kolm sabotööri kavandasid rünnakut kaitsetööstusettevõtte Milrem Robotics vastu, järgnes kiire ja tõhus reageerimine. Juba mõni päev hiljem olid kahtlustatavad kinni peetud Läti territooriumil.

See juhtum toob esile sisejulgeoleku strateegilise rolli. Tegemist ei ole sõjalise kaitse vähemtähtsa sugulasega, vaid elulise esimese kaitsekihi ja vääramatu osaga riigi toimepidevusest.

Sisejulgeolek kui esmane kaitsekiht

Venemaa välispoliitiline doktriin ja eriteenistuste tegevus on suunatud riikide destabiliseerimisele kaua enne kriisi või otsese sõjalise agressiooni algust. Eesmärk on nõrgestada sihtriigi otsustusvõimet, lõhestada ühiskonda ja luua eeltingimused vastupanu murenemiseks.

Siseministeeriumi kantsler Tarmo Miilits on rõhutanud, et sisekaitse on Eesti turvalisuse viimane rindejoon enne kaitseväe tegevusse asumist. Vastuluure, piirivalve ja terrorismi ennetamine on tegevused, mis peavad peatama ohud enne, kui need eskaleeruvad laiaulatuslikuks kriisiks. Kaitsepolitseiameti ja politsei- ning piirivalveameti töö on strateegiline investeering riigi suveräänsusse.

Investeering riigi püsimisse

Nüüdisaegses digiühiskonnas sõltub kuritegude avastamine ja tõendamine järjest enam tehnoloogilistest võimetest. Julgeolekuasutustel peavad olema õiguspärased ja tõhusad tööriistad, et kaitsta nii põhiseaduslikku korda kui ka koguda vajalikke tõendeid, ilma et see kahjustaks demokraatlikku vabadust.

Sõjaline riigikaitse ja sisejulgeolek ei ole konkureerivad eelarve-eesmärgid. Tugev kaitsevägi vajab enda kõrvale toimivat sisejulgeolekut, et välistada vastase võimalus tegutseda meie territooriumil väljaspool sõjalisi operatsioone. Ilma mõlema tasakaalustatud arenguta jääb riik haavatavaks hübriidsetele rünnetele ja hiilivale mõjutustegevusele.