Kristi Raik: Rovaniemi kohtumise valguses pole rahulepe Putiniga tõenäoline

Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik leiab, et Venemaa presidendi Vladimir Putini strateegia keskendub sõja kestvusele, mistõttu ei ole rahulepingu sõlmimine Ukraina ja Venemaa vahel realistlik. Vaatamata Euroopa tippliidrite hoiatustele Rovaniemi kohtumisel, nendib Raik, et lääneriikide vastusammud Venemaa agressioonile on seni jäänud ebapiisavaks.

Rovaniemis toimunud julgeolekukohtumisel rõhutati Venemaa jätkuva agressiooni ohtlikkust Euroopa julgeolekuruumile. Rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse juht Kristi Raik leiab, et Venemaa presidendi Vladimir Putin strateegia keskendub sõja kestvusele ja usule, et Venemaa suudab vastaspooltest kauem vastu pidada, mistõttu ei ole rahulepingu sõlmimine tema vaatest realistlik.

Raik märkis, et Venemaa katsetab pidevalt uusi meetodeid, et tekitada hirmu nii Ukrainas kui ka selle liitlaste seas. Sõjaliste ebaõnnestumiste valguses võtab Kreml suuremaid riske, eeldades, et Euroopa ei suuda vastumeetmetega piisavalt jõuliselt reageerida. Raiki hinnangul on see Venemaa eeldus olnud seni kahjuks õigustatud, kuna Euroopa riikide vastusammud on jäänud oodatust nõrgemaks.

Venemaa sihib lääneriike

Hiljutisel kohtumisel Rovaniemis hoiatasid Saksamaa opositsiooniliider Friedrich Merz ja Donald Tusk eelseisvate nädalate kriitiliste arengute eest. Raik tõlgendab seda viitena Venemaa kavandatavatele rünnakutele Euroopas. Tema sõnul ei ole sihtmärgiks enam peamiselt Balti riigid, vaid üha enam Saksamaa ja Prantsusmaa, kus pinnas Venemaa mõjutustegevuseks on Raiki hinnangul soodsam kui Baltikumis.

Saksamaa reageerimist Leipzigi-Halle lennuväljal toimunud intsidentidele tõi Raik näiteks olukorrast, kus lääne vastusammud on jäänud oodatust tagasihoidlikumaks. Ta rõhutab, et Ukraina toetamise jätkamine ja sanktsioonide karmistamine on praegusel hetkel vältimatud, kuna kõhklused toetuse osutamisel võivad anda Venemaale eksliku signaali nõrkusest.

Rahulepingu perspektiivitus

USA presidendi Donald Trumpi tegevust on Raik hinnanud passiivseks. Kuigi tema retoorika Ukraina suhtes on kohati muutunud positiivsemaks, pole USA rakendanud otsustavat survet Venemaale. Diplomaatiliste läbirääkimiste osas on olukord tupikus, kuna Washington soovib rahu märgatavalt enam kui Moskva.

Raik, kes on olukorda Ukrainas kohapeal hinnanud, nendib, et kohalikud ei usu sõja lõppu enne järgmise aasta kevadet. Putini jaoks on sõja jätkamine ainus viis oma eesmärkide saavutamiseks, mistõttu on rahuleping praeguses poliitilises kontekstis ebatõenäoline.