Kristen Michal: Eesti tippametnike palgatõus aeglustub

Peaminister Kristen Michal kinnitas, et valitsus on otsustanud pidurdada kõrgete riigiametnike palgakasvu. Samuti plaanib valitsus jätkata kulude kärpimist ja eelarvedefitsiidi vähendamist.

Peaminister Kristen Michal kinnitas hiljutises intervjuus, et valitsus on langetanud otsuse aeglustada tippametnike palgakasvu. See muudatus on osa laiemast pingutusest hoida riigi rahandust kontrolli all ja vähendada eelarvedefitsiiti.

Ebakõlad palgasüsteemis

Michali sõnul on palgakorralduses tekkinud ebamõistlikke proportsioone, kus ministrid teenivad vähem kui parlamendi komisjonide esimehed, kuigi vastutus ja töökoormus on erinevad. See küsimus jõuab lähiajal Riigikogu lauale. Kohtunikud on juba väljendanud rahulolematust, kuna lootsid algselt suuremat palgatõusu.

Valitsuse strateegia keskendub jätkuvalt kulude kärpimisele. Kolmandat aastat järjest on kavas vähendada kulusid kümne protsendi võrra, välja arvatud pensionite, õpetajate palga, riigikaitse ja politsei puhul. Eesmärk on vähendada defitsiiti 0,5 protsenti aastas, nagu on soovitanud Eesti Pank ja Eelarvenõukogu.

Aktsiiside ja tulevikuvaade

Peaministri sõnul on võimalik aktsiisitõusudest loobuda, kui majanduslik olukord seda nõuab. Otsus sõltub suures osas kütusehindade arengust järgmise aasta kevadel. Sarnane käik tehti ka varem, kui aktsiisitõus tühistati vahetult enne jõustumist.

Praegune riigiametnike palkade indekseerimine pärineb 2023. aasta seadusemuudatusest, mis piiras palgakasvu neljaks aastaks, et hoida kokku 20 miljonit eurot. Tavapärane süsteem peaks taastuma 2028. aastal.