Kristel Lahtein: Riigikogus soovitakse valimisnimekirja koondada lähikondsed

Riigikogu valimiste lähenedes tõstatab Kristel Lahtein küsimuse nimekirjapoliitikast, kus erakonnad püüavad kandidaatideks seada oma pereliikmeid ja lähisugulasi. Kuigi avalikkusele on kõige tuntum Helmete perekond, tunnistab autor, et probleem ei piirdu ühe erakonnaga. Küsimus on laiemas poliitilises kultuuris.

Riigikogu järgmiste valimiste eel kerkib taas üles tuttav nähtus: erakonnad soovivad kandidaatide nimekirja lisada oma perekonnaliikmeid ja lähisugulasi. Nii kirjutab arvamusliider Kristel Lahtein.

Avalikkusele on kõige tuntum Helmete perekond, kuhu on toodud juba neli lähedast pereliiget. Lahtein rõhutab siiski, et onupojapoliitika ei ole ühe erakonna ainuomand, teistegi parteide käed pole alati puhtad.

Perekonnanimi kui poliitiline kapital

Lahtein toob võrdluse mujalt maailmast: Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas on poliitilised dünastiad pigem reegel kui erand. Seal toetavad süsteemi patronaažisuhted ja perekondlik võimupärand, erakonnad on tihti sisuliselt ühe suguvõsa kontrolli all. Valijad seostavad tuntud perekonnime stabiilsuse ja autoriteediga, isegi kui tegelik poliitiline kompetents jääb tagaplaanile.

Küsimus pole niivõrd ühes perekonnas kui suunas, kuhu Eesti poliitiline kultuur liigub.