Krimmis kostis öösiti plahvatusi, NATO liitlased lubavad miljardeid Ukrainale

Ööl vastu reedet, 26. juunit 2026, kostis okupeeritud Krimmis mitu plahvatust nii Kertšis kui ka Krasnoperekopskis. Prantsusmaa president Emmanuel Macron teatas, et USA on loobunud neutraalse vahendaja rollist Venemaa-Ukraina konflikti lahendamisel. NATO liitlased plaanivad Türgis toimuval tippkohtumisel teatada miljardite dollarite väärtuses uutest kaitselepingutest.

Ööl vastu reedet, 26. juunit 2026, kärgatas okupeeritud Krimmis mitu plahvatust. Sotsiaalmeedia kanalite teadete kohaselt toimusid plahvatused nii Kertšis kui ka Krasnoperekopskis, kahjude ulatus ei olnud hommikuse seisuga veel täpselt teada.

Rünnakud Krimmis ja Vene piirkondades

Kertši kohalikud elanikud teatasid linnale suunatud rünnakust, NASA FIRMS-teenus registreeris tulekahju Pantsir S-1 õhutõrjesüsteemi ja lennuvälja lähedal. Lisaks Krimmile sattusid ööl Ukraina droonirünnaku alla ka mitmed Venemaa piirkonnad. Moskva linnapea Sergei Sobjanin kinnitas, et Venemaa õhutõrje tulistas alla vähemalt 30 Moskva suunas liikunud drooni, vahendas The Kyiv Independent. Eelmisel nädalal ründas Ukraina Moskva naftatöötlemistehast, mis Reutersi teatel tõenäoliselt 2026. aastal enam täistootmisele ei naase.

Macron: USA pole enam neutraalne vahendaja

Neljapäeval tegi Prantsusmaa president Emmanuel Macron avalduse, milles märkis, et Ühendriigid on esmakordselt toetanud dokumenti, millega loobutakse sisuliselt neutraalse vahendaja rollist Ukraina küsimuses. «Ukraina küsimuses toetasid Ühendriigid esimest korda teksti, mis tähendab, et nad ei ole enam neutraalne vahendaja, vaid seisavad koos meiega Ukraina territoriaalse terviklikkuse, sõjalise toetuse, energiaabi ja Venemaa-vastaste sanktsioonide eest,» ütles Macron. See on märkimisväärne nihe Washingtoni varasema mitmeti tõlgendatava positsiooni suhtes, kus Donald Trump on korduvalt esitanud end võimaliku rahulepingu vahendajana.

NATO tippkohtumise fookus tööstuskoostööl

Türgis juulikuus toimuval NATO tippkohtumisel plaanivad alliansi liikmesriigid teatada miljardite dollarite väärtuses uute kaitselepingute sõlmimisest ning sõjalise tootmisvõimekuse märkimisväärsest laiendamisest. Väljaande Politico viidatud diplomaatiliste allikate kohaselt kavatsevad Euroopa liitlased ametlikult taas kinnitada pühendumust NATO kollektiivkaitse 5. artiklile ning nimetada Venemaa pikaajalise julgeolekuohuna.

NATO peasekretär Mark Rutte peamine eesmärk on suunata tippkohtumise fookus kaitsealasele tööstuskoostööle. Samm peaks aitama siluda sisepoliitilisi erimeelsusi liitlaste vahel ning demonstreerida Trumpile ja Ameerika kaitsesektorile ärilist kasu, seda keset Euroopa kiiresti kasvavaid kaitsekulutusi.