Kremli pressiesindaja tunnistas Vene vägede rünnakuid Ukraina tsiviilobjektide pihta

Kremli kõneisik Dmitri Peskov on teinud varasemast erinevaid avaldusi seoses Ukraina sihtmärkidega. See avaldus on vastuolus Moskva varasema aastatepikkuse ametliku seisukohaga, mille kohaselt on rünnatud vaid sõjalisi objekte.

Venemaa presidendi pressiesindaja Dmitri Peskov teatas intervjuus, et Vene väed on asunud ründama teatud objekte Ukrainas, õigustades seda väitega, et Ukraina avas «Pandora laeka». Tegemist on otsese kõrvalekaldega Kremli varasemast narratiivist, mida on korratud alates täieulatusliku sissetungi algusest 2022. aastal.

Sarnast retoorikat kasutas ka Vladimir Putin 22. augustil, kui ta teatas, et Ukraina on hakanud ründama Venemaa majandusobjekte ning lubas vastuseks sihikule võtta Ukraina tundlikud tööstusharud.

Muutunud retoorika taust

Vene ametnikud on aastaid rõhutanud, et rünnakud on suunatud eranditult sõjalise või sellega seotud infrastruktuuri vastu. Veel 2024. aasta juulis kinnitas Dmitri Peskov, et Vene armee ei teosta rünnakuid tsiviileesmärkide pihta. Sarnaseid avaldusi tegid nii Vladimir Putin kui ka teised kõrged ametnikud vahetult pärast 2022. aasta veebruari sissetungi, väites, et tsiviilobjektid ei ole sihtmärgid.

Rünnakute ulatus Ukrainas

Viimastel nädalatel on Vene väed teostanud rünnakuid mitmete tsiviilobjektide ja logistikakeskuste vastu. 7. septembril toimus rünnak British American Tobacco tehasele Prõlukõs, millele eelnes alkoholitootja «Hortõtsja» tehase hävitamine. 8. septembril ründas droon telekanali «Mõ, Ukraina» hoonet, mille tagajärjel sai vigastada viis inimest.

Logistiliste sihtmärkide ründamine hoogustus oluliselt augustis. OSINT-analüütikute hinnangul toimus augustis ligi 140 rünnakut logistikakeskustele, millest enamik olid seotud tsiviilteenustega. 1. septembril Kiievis ja selle ümbruses toimunud raketirünnakus hukkus 11 inimest, sealhulgas kuus raudteedepoo töötajat.