Kremli plaan Moldovas: Venemaa ambitsioonid Euroopa destabiliseerimiseks

Lääne luureandmete kohaselt on Kreml seadnud eesmärgiks Moldova kontrollimise Ukraina järel, pidades riiki strateegiliseks hüppelauaks Euroopa Liidu ja NATO destabiliseerimisel. Venemaa on kasutanud Moldova mõjutamiseks nii küberrünnakuid, rahalist mõjutustegevust kui ka poolsõjaliste rühmituste väljaõpetamist.

Venemaa on võtnud oma välispoliitiliseks prioriteediks Moldova destabiliseerimise, püüdes seda kasutada strateegilise sillapeana rünnakuteks Ukraina vastu ning mõjutustegevuseks Euroopa Liidu suunal. Lääne julgeolekuametkondade andmetel on Kremli eesmärk Ukraina alistamise järel laiendada kontrolli Moldova üle, mis võimaldaks neil õõnestada lääneriikide ühtsust seestpoolt.

Mõjutustegevus ja poolsõjaline väljaõpe

Venemaa strateegia Moldova suunal on olnud mitmekihiline. 2025. aasta suvel korraldasid Vene sõjaväeluurega seotud instruktorid Serbias, Bosnias ja Venemaal treeninglaagreid, millest võtsid osa Moldova kodanikud. Väljaõppe käigus õpetati osalejatele tulirelvade kasutamist, politseiliinide läbimist ning lõhke- ja süüteseadmete valmistamist. Samuti keskenduti droonide kohandamisele süütamiste ja plahvatuste korraldamiseks.

Lisaks füüsilisele väljaõppele on Kreml kasutanud Moldova sisepoliitika mõjutamiseks ulatuslikke finantsinstrumente. Eelmise aasta septembris toimunud parlamendivalimiste eel tuvastati süsteemne skeem, kus kohalikke vaimulikke kasutati valijate mõjutamiseks. Preestritele jagati Promsvyazbanki pangakaarte ning lubati rahalist tasu, kui nad suunavad oma koguduseliikmeid hääletama Euroopa Liiduga liitumise vastu.

Riiklik vastupanu ja julgeolekuoht

Moldova võimud on astunud aktiivseid samme Venemaa sekkumise tõrjumiseks. Enne valimisi viis politsei läbi sadu läbiotsimisi, pidades kinni kahtlustatavaid, kes olid läbinud välismaised väljaõppelaagrid. Samuti suutsid riiklikud küberkaitseüksused koos lääne liitlaste toega neutraliseerida valimiste eel korraldatud küberrünnakud.

Maia Sandu juhitud erakond suutis parlamendis enamuse säilitada, kuid Moldova ametnikud rõhutavad, et oht ei ole kadunud. Stanislav Secrieru, Moldova presidendi julgeolekunõunik, on märkinud, et Venemaa on viimaste aastate jooksul suunanud Moldova destabiliseerimisse enneolematult suuri ressursse. Mihai Lupașcu, riigi küberkaitseagentuuri juht, nentis pärast valimisi, et ehkki konkreetne lahing võideti, on laiem vastasseis endiselt käimas.