Kremli ambitsioonid Biškekis: SCO tippkohtumine ei toonud oodatud tulemust

Biškekis toimunud Shanghai koostööorganisatsiooni 25. aastapäeva tippkohtumine näitas lõhet Venemaa propagandistlike ootuste ja reaalse diplomaatia vahel. Vaatleja Toomas Alatalu hinnangul ei suutnud Moskva ürituse raames läbi suruda oma planeeritud kolmikkohtumist.

31. augustist 1. septembrini toimus Kõrgõzstani pealinnas Biškekis Shanghai koostööorganisatsiooni (SCO) tippkohtumine, millega tähistati ühenduse loomise 25. aastapäeva. Üritusel osalesid teiste seas Venemaa president Vladimir Putin ja Kõrgõzstani riigipea Sadyr Japarov, lisaks esindajad Hiinast, Indiast, Pakistanist, Iraanist, Kasahstanist, Usbekistanist, Tadžikistanist ja Valgevenest.

Geopoliitiline võrdlusmoment

SCO struktuur koosneb praeguseks kümnest liikmesriigist, kahele vaatlejale ja 15 dialoogipartnerile lisaks. See teeb organisatsiooniga seotud üksuste koguarvuks 27, mis on täpselt sama palju kui Euroopa Liidus. Kremli retoorika on alates ulatusliku sõjategevuse algusest Ukrainas järjepidevalt kasutanud seda numbrit võrdluses Euroopa Liiduga, püüdes tõestada, et SCO esindab rahvaarvult ja kogutoodangult nn maailma enamust. Sarnased sõnumid olid kesksel kohal ka Biškeki tippkohtumise ametlikus narratiivis.

Kolmikkohtumise ebaõnnestumine

Vaatleja Toomas Alatalu hinnangul jäi tippkohtumise praktiline väljund siiski kesisemaks, kui Kremli propagandamasin oli ette valmistanud. Eelkõige nurjus plaanitud kolmikkohtumine, mille järele oli Venemaal olnud märgatav kinnisidee. Ürituse raames ei õnnestunud Moskval saavutada seda diplomaatilist läbimurret, mida peeti vajalikuks oma mõjuvõimu demonstreerimiseks. Selle asemel osutusid SCO tippkohtumise tulemused piiratuks, rõhutades pigem organisatsiooni sisemist ebaühtlust kui Venemaa soovitud geopoliitilist kaalukust.