Kreml määrab sõjaveterane kõrgetele ametikohtadele, et vältida uusi mässe

Venemaa võimud on asunud massiliselt paigutama Ukraina sõjas osalenud võitlejaid riigiaparaadi juhtivatele kohtadele. Analüütikute hinnangul on eesmärk hoida ära Prigožini-laadseid mässe ja kindlustada lojaalsust.

Venemaa võimustruktuurid on viimastel kuudel aktiivselt edutanud Ukraina sõjas osalenud isikuid, andes neile vastutusrikkaid positsioone riigivalitsemises. Kiievis asuv uurimiskeskus IKAR toob värskes analüüsis välja, et taoline kaadripoliitika on otseselt seotud sooviga ennetada võimalikke relvastatud ülestõuse, sarnaseid Jevgeni Prigožini poolt 2023. aastal korraldatud mässuga.

Programm "Kangelaste aeg"

Süsteemne võitlejate integreerimine riigibürokraatiasse toimub eelkõige programmi «Kangelaste aeg» kaudu, mille Vladimir Putin algatas 2024. aastal. Programmi raames pakutakse sõjaveteranidele võimalust täiendõppeks ja kandideerimiseks riigiametikohtadele. Selle aasta sügisese seisuga on juba üle 120 programmi lõpetanud sõjaveterani leidnud koha ministeeriumides, piirkondlikes omavalitsustes, valimiskomisjonides või riigiettevõtetes.

IKAR-i analüütikud märgivad, et Kremli administratsioon rakendab hoolikalt läbimõeldud taktikat, jaotades veterane strateegiliselt erinevatele tasanditele. Lisaks on vähemalt kolm sõjaveterani määratud kubernerideks, mis annab neile märkimisväärse võimu kohaliku elu korraldamisel.

Hõõrumised ametnikkonnas

Selline strateegia on tekitanud pingeid traditsioonilises bürokraatias, kus elukutselised ametnikud on rahulolematud uute konkurentide sissevooluga. Analüütikute hinnangul on Putini eesmärk siiski pragmaatiline: hoida võimu vertikaali stabiilsena. See peaks tagama, et sõja toetamine jätkuks ning et potentsiaalselt ohtlikud rühmitused sõjaväes ja veteranide hulgas oleksid riikliku kontrolli all.