Kreml juhendas Vene meediat kasutama Ukraina-vastaste rünnakute kohta terminit „Putini löögid“

Venemaa presidendi administratsioon on suunanud riigimeedia ja lojaalsed kanalid kasutama Ukraina energiataristu ründamisel väljendit „Putini löögid“. Algatuse eesmärk on tõsta presidendi reitingut sõjameelse auditooriumi seas, matkides Teise maailmasõja aegset stalinistlikku retoorikat.

Venemaa presidendi administratsioon on andnud riiklikele ning Kremli-meelsetele väljaannetele otsese juhise hakata Ukraina energiataristu vastu suunatud rünnakuid nimetama „Putini löökideks“. See samm on osa laiemast propagandakampaaniast, millega püütakse tõsta Vladimir Putini populaarsust, mis on sügise jooksul mõnevõrra langenud.

Presidendi administratsiooni poliitiline blokk on saatnud toimetustele soovitused rõhutada, et Venemaa rünnakud on „skalaarsuselt suuremad ja efektiivsemad“ kui Ukraina vägede vastutegevus. Juhendmaterjalides väidetakse, et Vene ballistilised relvad on toiminud veatult ning hävitanud Ukraina olulisi tootmis- ja ladustamispaiku, kus hoiti droone ja tiibrakette.

Propagandistlik paralleel Staliniga

Analüütikute ja poliitiliste konsultantide sõnul on kampaania eesmärk kõnetada ühiskonna kõige sõjameelsemaid ja ultrapatriootlikke kihte. „Küsimusele, mida on rindel saavutatud, pakutakse vastuseks „Putini lööke“, kasutades analoogiat Teise maailmasõja aegsete „Stalini löökidega“ selgitas üks presidendi administratsiooniga koostööd tegev konsultant. Stalini valitsusajal kasutati terminit „kümme Stalini lööki“ viitamaks suurematele strateegilistele operatsioonidele, mis olid mõeldud sõja käigu muutmiseks.

Selle nädala jooksul on termin „Putini löögid“ ilmunud juba mitmete suurte Vene meediakanalite, sealhulgas Gazeta.ru, Rosbalti ja Fedpressi pealkirjadesse ning artiklitesse. Huvitaval kombel kasutavad väljaanded seda terminit sageli üldistustes ja ühendlausetes, samas kui artiklites tsiteeritud sõjaveteranid ise seda väljendit otsesõnu ei kasuta.

Reitingute langus ja sõjaline retoorika

Algatuse ajendiks on Vladimir Putini isikliku reitingu langus. Avaliku Arvamuse Fondi (FOM) andmetel langes presidendi toetusprotsent juulikuu 75 protsendilt oktoobri alguseks 71 protsendini. Usaldus tema vastu kukkus samal perioodil 74 protsendilt 70 protsendini.

Venemaa president ise on varem avalikult tunnistanud, et andis sõjaväele käsu korraldada massilisi rünnakuid Ukraina energiataristu vastu. Septembri alguses Biškekis toimunud pressikonverentsil põhjendas ta rünnakuid vajadusega vastata Ukraina tegevusele. Oktoobri keskel lisas Putin teemat kommenteerides, et Venemaa on rünnakutele vastaja rollis, väites, et Ukraina „alustas ise“ energiataristu sihikule võtmist.