Kreekas paljastusid suured lahknevused põllumajandustoetuste ja loomade arvu vahel

Kreeka põllumajandussektoris on avastatud ulatuslik vastuolu Euroopa Liidu toetuste ja tegeliku kariloomade arvu vahel. Ametlikud andmed näitavad, et toetusi on makstud märgatavalt suurema arvu loomade eest, kui riigi statistika kinnitab.

Ateena põllumajandusministeeriumi ja statistikaameti ELSTAT andmed näitavad teravat vastuolu Kreekas makstavate põllumajandustoetuste ning tegeliku karja suuruse vahel. Analüüsitud numbrid paljastavad, et riik on 2024. aastal toetusi välja maksnud 260 000 lüpsilehmale, kuid ametlik statistika kinnitab karja pidevat vähenemist.

Margaritis Schinas rõhutas juunis pressikonverentsil, et Kreeka põllumajandus on asunud uuele rajale, mis on läbipaistvam ja järgib EL-i nõudeid. Sellest hoolimata näitab ELSTAT-i statistika, et veiste arv riigis langes 640 000 loomalt 2023. aastal 520 000 loomani 2025. aasta juuniks. Võttes arvesse umbes 70 000 lihaks tapetud veist ja ligikaudu 20-protsendilist karja loomulikku vähenemist, peaks arvud olema märgatavalt erinevad.

Andmete ebakõla ja pettusekahtlused

Veelgi suuremad ebakõlad ilmnevad lammaste ja kitsede arvestuses. Ametlikud andmed näitavad 8,8 miljonit looma, samas kui valitsuse veterinaarregistris on kirjas 15,7 miljonit looma. Põllumajandusministeeriumi ametnike sõnul sõltub nende register omavalitsuste esitatud andmetest, kuid tsentraliseeritud ja usaldusväärne järelevalve puudub.

Euroopa Prokuratuur (EPPO) on asunud uurima mitmeid põllumajandustoetustega seotud pettusejuhtumeid. Alexis Tsipras juhitud erakond SYRIZA on esitanud prokuratuurile kaebuse, tuginedes enda läbiviidud uuringule. Juulis teatas prokuratuur 22 inimese süüdistamisest, kelle seas on ka neli valitsuskoalitsiooni kuuluvat parlamendiliiget. Süüdistused puudutavad toetuste väljapetmist ja veterinaarandmete võltsimist.

Oktoobris algavad kohtuprotsessid, kus ühe juhtumina vaadeldakse parlamendiliikme sekkumist toetuse maksmiseks, kus loomaarst oli väidetavalt muutnud andmebaasis loomade arvu. Olukorra parandamiseks on riik asunud pilootprojektina juurutama lammaste ja kitsede elektroonilist identifitseerimist mao sisse paigaldatavate kapslitega.