Kreeka põllumajandussektoris paljastusid ulatuslikud EL-i toetuste pettused

Kreekas on paljastunud ulatuslikud Euroopa Liidu põllumajandustoetuste pettused, kus toetusi maksti kümnete tuhandete olematute veiste eest. Euroopa Prokuratuur on algatanud uurimise, millega seoses on esitatud süüdistus 22 inimesele, sealhulgas mitmele parlamendisaadikule.

Kreekas on avastatud ulatuslik Euroopa Liidu põllumajandustoetuste pettuseskeem, kus tootjad taotlesid raha kümnete tuhandete kariloomade eest, keda tegelikkuses olemas ei ole. Ametlikud valitsuse andmed ja statistikaameti ELSTAT kogutud info näitavad suurt lahknevust toetuste aluseks olnud registrite ja tegeliku karja suuruse vahel.

Andmete lahknevused paljastavad pettuse

Ametlikel andmetel maksid Kreeka asutused 2024. aastal toetusi ligikaudu 260 000 lüpsilehma eest. See arv ei klapi aga loogilise karjakasvatuse matemaatikaga. Kui 260 000 lehma poegiksid, peaks karja lisanduma samas suurusjärgus vasikaid, kuid ministeeriumi andmetel tapeti 2024. aastal vaid 70 000 veist. Veelgi enam, tavapärane karja uuendamine tähendab, et umbes 20 protsenti loomadest praagitakse igal aastal välja. Statistika kohaselt oli riigis 2024. aastal 600 000 veist, kuid 2025. aastaks langes see number 520 000-ni. Need andmed viitavad, et ametlikult deklareeritud arvud on paisutatud.

Probleemid ei piirdu vaid veistega. Kreeka lammaste ja kitsede registrites on veelgi suuremad vastuolud. ELSTAT-i andmetel oli 2025. aastal riigis umbes 8,8 miljonit looma, samas kui valitsuse veterinaarinfosüsteemi andmebaasis oli arvel 15,7 miljonit looma. Kavala loomakasvatajate ühistu esimees Nikos Dimopoulos selgitas olukorda järelevalve puudumisega: «Järelevalve puudub ja meil ei saa olla täpset arvu, sest puuduvad täpsed andmed.»

Uurimised ja süüdistused

Skeemidega seoses on Alexis Tsipras loodud partei Elas esitanud kaebused Euroopa Prokuratuurile (EPPO). Parteid esindav Thomas Moschos kinnitas, et materjalid on ametkonnale edastatud. Juulis teatas EPPO, et esitas pettuse uurimise käigus süüdistuse 22 inimesele, nende hulgas neljale Uue Demokraatia partei rahvasaadikule. Kohtuprotsessid algavad Ateenas oktoobris.

Uurimistoimikud viitavad, et süsteemses pettuses osalesid lisaks põllumeestele ka veterinaarid ning toetusi jaganud ametkonna OPEKEPE ametnikud. Üks uurimisalune juhtum puudutab rahvasaadikut, kes väidetavalt survestas ametnikku maksma toetusi suurema karja eest, kui kasvatajale tegelikult kuulus. OPEKEPE ise suleti skandaali tõttu.

Kreeka valitsus on lubanud olukorra parandamiseks viia läbi reforme. Margaritis Schinas on varem kinnitanud püüdlusi sektori usaldusväärsuse taastamiseks: «Sektor täidab oma kohustusi EL-i ees ja astub põllumajanduses uude ajastusse, mida juhivad reeglid, läbipaistvus ja usaldusväärsus.»

Nüüdseks on algatatud uued kontrollimehhanismid, sealhulgas lammaste ja kitsede elektrooniline identifitseerimine makku paigaldatavate kapslitega. Euroopa põllumajandusvolinik Christophe Hansen märkis hiljuti, et ehkki Kreeka on teinud edusamme, on Euroopa põllumajandustoetuste haldamise parandamiseks vaja teha veel palju tööd.