Kreeka peaminister Mitsotakis: Euroopa Liit vajab uusi tööriistu migratsiooniga survestamise vastu

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis kutsub Euroopa Liitu üles looma uut õiguslikku raamistikku, et kaitsta piire hübriidrünnakute eest, kus rännet kasutatakse geopoliitilise survestamise vahendina. Ta leiab, et praegused reeglid ei ole piisavad massilise ja koordineeritud piiriületuse korral.

Kreeka peaminister Kyriakos Mitsotakis leiab, et Euroopa Liit vajab uusi meetmeid võitlemaks olukordadega, kus rännet kasutatakse süsteemselt ja tahtlikult geopoliitilise survestamise vahendina. Tema hinnangul on Euroopa julgeolekukeskkond muutunud ning praegused piirihaldusmeetmed ei suuda adekvaatselt reageerida hübriidohule, kus migratsioonivooge manipuleeritakse riiklike või mitteriiklike osalejate poolt, et testida Euroopa vastupanuvõimet ja nõuda poliitilisi järeleandmisi.

Varasemad kogemused piiridel

Kreeka kogemus 2020. aastal Evrose piiril Türgiga ning Leedu, Poola ja Läti kokkupuuted Valgevene piiril 2021. aastal on näited sellest, kuidas massiline ja koordineeritud inimeste liikumine paneb liikmesriikide süsteemid proovile. Mitsotakise sõnul pole tegemist üksnes humanitaarküsimusega, vaid teadliku katsega destabiliseerida Schengeni ruumi ja õõnestada usaldust Euroopa Liidu võimekuse vastu oma piire hallata. Hiljutised sündmused Hispaania eksklaavis Ceutas on tema hinnangul järjekordne meeldetuletus, et sellised taktikad on Euroopa piiridel endiselt aktuaalne oht.

Uus hädaolukorra mehhanism

Peaministri ettepanekul peaks Euroopa Liit kehtestama spetsiaalse hädaolukorra raamistiku massilise ja instrumentaaliseeritud migratsioonisurve jaoks. See mehhanism sisaldaks selgeid kriteeriume, mis kombineeriksid kvantitatiivseid näitajaid, nagu saabujate arv võrreldes riigi vastuvõtuvõimega, ja kvalitatiivseid tegureid, nagu tõendid kolmandate riikide või organiseeritud kuritegevuse osalusest piiriületuste koordineerimisel.

Kriisiolukorras lubaks selline raamistik riikidel ajutiselt peatada varjupaigataotluste vastuvõtmise, tagades samal ajal nende inimeste kiire tagasisaatmise, kellel puudub õigus riigis viibida. Mitsotakis rõhutab, et sellised sammud peavad olema ajaliselt piiratud, proportsionaalsed ja täielikus kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja rahvusvaheliste kohustustega. Ta lisab, et edukas vastuseis sellistele hübriidohtudele eeldab liikmesriikide vahelist solidaarsust ning operatiivset ja finantsilist tuge Euroopa Liidu ametkondade poolt.