Kreeka elektrivõrgu vananemine soodustab katastroofilisi metsatulekahjusid

Värsked andmed viitavad, et Kreeka amortiseerunud elektrivõrk on suuresti vastutav riigi kõige hävitavamate metsatulekahjude eest, põhjustades 75 protsenti tänavusest põlenud pinnast. Hoolimata ametlikest vastuväidetest on võrgu uuendamine ja kaablite maa alla viimine tõusnud terava poliitilise debati keskmesse.

Kreeka võimud ja eksperdid on üha enam veendunud, et riigi vananev elektrivõrk mängib kriitilist rolli maastikupõlengute levikus. Ehkki elektritaristu ei ole süüdi enamikus üksikutes tulekahjudes, on just elektrivõrgust alguse saavad põlengud need, mis kujunevad tihti kontrollimatuteks katastroofideks. Statistika kohaselt põhjustasid elektrivõrgu rikked 2024. aastal ligi 75 protsenti kogu põlenud pindalast.

Ohtlik taristu metsa vahel

Kreeka elektrivõrk, mis pärineb suuresti 1960ndatest, on rajatud õhuliinidena, mis läbivad tihti tuleohtlikke metsaalasid. Tugeva tuule või suure elektritarbimise ajal muutuvad kulunud liinid, kuhu võib koguneda tolmu või mis puutuvad kokku taimestikuga, tulekahjude algallikaks. Hiljutised tragöödiad, sealhulgas juuli lõpus aset leidnud surmav tulekahju Lääne-Attikas ja Kreeta saarel, on viinud uurimised tagasi just elektritaristu vigadeni. Need põlengud nõudsid kokku nelja inimese elu ja hävitasid üle 36 000 aakri maad.

Endine tuletõrjeohvitser ja süütamiste uurimise üksuse juht Christos Kalogeropoulos rõhutab, et vajadus kaablite maa alla viimiseks on olnud aktuaalne juba aastaid, kuid meetmed on jäänud ebapiisavaks. Kohtuasjade arv, kus vaieldakse elektrivõrgu vastutuse üle tulekahjude eest, on aasta-aastalt kasvanud, 2024. aastal registreeriti selliseid juhtumeid 681, mis on märgatav tõus võrreldes varasemaga.

Vastutus ja poliitilised erimeelsused

Kreeka jaotusvõrguettevõte HEDNO lükkab süüdistused tagasi, väites, et nende võrk põhjustas vaid umbes ühe protsendi 2025. aastal registreeritud tulekahjudest. Ettevõte on nimetanud kriitikat populistlikuks ja väidab, et see on katse varjata kohalikke puudujääke. Siiski on intsidendid viinud ka kriminaalmenetlusteni: näiteks pärast Kreeta põlengut peeti ajutiselt kinni HEDNO operatiivjuhte ning Viotias on uurimise all tuulepargi seadmed.

Energiaminister Stavros Papastavrou on lubanud karmistada nõudeid eraenergiaettevõtetele, kuid eksperdid hoiatavad, et see ei lahenda avaliku võrgu põhiprobleemi. Põllumajandusülikooli dotsent Paleologos Paleolou tõdeb, et investeeringud on vajalikud, kuid ressursid on piiratud. Praegu rahastatakse maa-aluste kaablite projekte Euroopa Liidu taastefondi vahenditest, kuid kogu 120 000-kilomeetrise võrgu ümbertegemine maksaks hinnanguliselt 35 miljardit eurot.

Valitsuspartei Uus Demokraatia esindaja Alexandra Sdoukou sõnul peab riik keskenduma kõige suurema riskiga piirkondadele. Samas süüdistab opositsioon valitsust aegluses ja tuleohutusprojektide kärpimises, viidates võimalusele, et pikaajaline hooldamata jätmine võib tuua kaasa sarnaseid hiigelnõudeid, millega on silmitsi seisnud näiteks USA ettevõte Pacific Gas & Electric.