Korteriühistud: riigi uus plaan jätab Tallinna ja Tartu kortermajad renoveerimata

Eesti Korteriühistute Liit hoiatab, et riigi kavandatav muudatus, millega jäetakse tõmbekeskuste kortermajade renoveerimiskulud täielikult elanike kanda, muudab ulatusliku kaasajastamise võimatuks. Liidu juhi Andres Jaadla sõnul tähendaks see Tallinna või Tartu perele kuni 50 000 eurot lisakoormust. Ühistud leiavad, et nende seisukohti pole poliitika kujundamisel arvesse võetud.

Eesti Korteriühistute Liit lööb häirekella: riigi uus plaan lõpetada renoveerimistoetused Tallinnas, Tartus ja teistes tõmbekeskustes võib tähendada, et tuhanded kortermajad jäävad kaasajastamata veel aastateks.

Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla tõi konkreetse näite. «Sellisel juhul peab näiteks iga Tallinna või Tartu pere, kes elab renoveerimist vajavas majas, maksma kodumaja tervikrenoveerimise eest 50 000 eurot. See tähendaks enamikule inimestele üle jõu käivaid täiendavaid laenukohustusi, sest saadav energiasääst ei kata kaugeltki laenumakseid,» ütles Jaadla.

Pensionär Tallinnas ei erine pensionärist maal

Jaadla rõhutas, et palgad ja pensionid on üle Eesti ühtmoodi arvestatud, sõltumata sellest, kas inimene elab Tallinnas või väiksemas omavalitsuses. «Tsiteerides üht kogenud ühistujuhti: miinimumpalk on ühesugune igal pool ning pensione arvestatakse ühesugustel alustel. Kui riigi uus plaan sellisel kujul jõustub, jäävadki Tallinna, Tartu ja teiste suuremate linnade kortermajad rekonstrueerimata.»

Korteriühistud on tema sõnul aastaid üritanud selgitada, et tervikrenoveerimist pole ühistutel omal jõul võimalik läbi viia. Kui toetus ära langeb, hakkavad ühistud tegema vaid kõige hädalisemaid töid: katuse parandamist, torude vahetust, muud hädavajalikku. Ulatuslik energiasäästlik renoveerimine jääb tulevikku.

Renoveerimisväsimus süveneb

«Majade ulatuslikum ja terviklik kaasajastamine jääb teadmata ajaks toppama, süveneb renoveerimisväsimus ja -võimetus,» hoiatas Jaadla. See mõjutab otseselt ka Eesti riikliku renoveerimiskava täitmist, kohustust, mida jälgib ka Euroopa Liit.

Liit leiab, et vastutust ei saa panna pelgalt elanike õlule. «Vastutust ehitussektori püsimajäämise ja Eesti riikliku renoveerimiskava täitmise eest ei saa jätta ainult korteriühistutes elavate inimeste õlule,» ütles Jaadla.

Pettumust valmistab ühistutele eelkõige see, et nende argumendid on jäänud poliitikakujundajatele kuulmata. «Lootsime, et riik peab korteriühistuid võrdväärseks partneriks ja arvestab ka korteriühistutes elavate inimeste tegelike võimalustega. Oleme oma seisukohti pidevalt selgitanud, kuid neid pole poliitika kujundamisel kahjuks arvesse võetud,» sõnas Jaadla.