Korteriühistud nõuavad Eestis elamute renoveerimistoetuste tingimuste muutmist

Korteriühistud on pöördunud valitsuse ja Riigikogu poole, kuna leiavad, et riigi seatud 20-protsendine renoveerimistoetus on liiga väike ja teeb investeeringud maapiirkondades keeruliseks. Ühistute hinnangul jääb kavandatud 80-miljoniline aastatoetus suures osas kasutamata, kui tingimusi ei muudeta.

Kliimaministeerium plaanib järgmisel kahel aastal eraldada korterelamute renoveerimiseks igal aastal 80 miljonit eurot, kuid korteriühistute hinnangul ei ole praegused toetustingimused paljude elamute jaoks elujõulised. Ühistute esindajad on pöördunud Riigikogu ja valitsuse poole ettepanekuga toetuste jagamise korda muuta.

Praeguse korra kohaselt katab riik vaid 20 protsenti renoveerimisprojektide maksumusest. Korteriühistute jaoks tähendab see olulist finantskoormust, sest ülejäänud summad tuleb katta laenudega, mille saamine on paljudele majadele, eriti väljaspool suuri keskusi, keeruline. Lisaks on tõusnud tehaselise renoveerimise hind, mis on muutunud üheks peamiseks meetodiks energiatõhususe saavutamisel.

Kulude ja vajaduste vahe

Puhjas elamute renoveerimist juhtinud eestvedaja toob näite, kus 144 korterist 140 hääletasid rekonstrueerimise poolt, saavutades lõpuks rahulolu nii soojapidavuse kui ka sisekliimaga. Selliste tulemuste saavutamine on aga uute tingimustega muutumas keerulisemaks.

Tehaselise renoveerimise ja traditsioonilise meetodi vahel on märgatav hinnavahe. Ühe konkreetse hoone näitel kujunesid pakkumused traditsiooniliseks rekonstrueerimiseks 1,2 miljonit eurot, samas kui tehaselise renoveerimise hind ulatus 1,6 miljoni euroni. Traditsiooniline meetod pakub ka suuremat paindlikkust ootamatute ehituslike probleemide korral, mida vanemates hoonetes sageli esineb ja mis kerkivad esile tööde käigus.

Korteriühistud kardavad, et praeguste tingimuste jätkudes jääb märkimisväärne osa kavandatud 80-miljonilisest aastaeelarvest kasutamata, kuna taotlejatel puudub piisav võimekus omaosalust finantseerida. Ühistud soovivad nüüd, et riik vaataks toetuste määramise tingimused uuesti üle.