Korteriost Eestis: millised on varjatud lisakulud 100 000-eurose tehingu puhul

Kinnisvara ostmisega kaasnevad lisaks müügihinnale mitmed kohustuslikud kulud, mida ostjad sageli eelarvestamisel alahindavad. Notaritasud, riigilõivud, eksperthinnangud ja lepingutasud võivad kogukulu märgatavalt kasvatada.

Kinnisvara soetamine Eestis nõuab ostjalt enamat kui lihtsalt müügihinnas kokkuleppimist. Korteri hinna tasumine on alles esimene samm, sest tehingu vormistamise ja finantseerimisega kaasnevad täiendavad kulud, mis võivad ulatuda sadadesse eurodesse.

Notaritasud ja riigilõivud

Notar Annika Kuimet märgib, et notaritasu ei sõltu üksnes kinnisvara müügihinnast. Olulist rolli mängib kodulaenuga kaasnev hüpoteek. Kui 100 000 eurot maksva korteri ostmiseks võetakse täismahus laen ja seatakse 130 000 eurone hüpoteek, kujuneb notarikulu koos kinnistamise riigilõivudega kokku 745,51 euroks.

Tehingukulu on muutuv suurus. Kui laenu võetakse 70 000 eurot ja seatakse 91 000 eurone hüpoteek, on notaritasu ja riigilõivude summa 649,83 eurot. Seejuures lisandub notaritasule 24,80 eurot, kui tehing sooritatakse kaugtõestamise teel, ning 16,43 eurot, kui ostja raha hoiustatakse tehingu ajaks notari deposiitkontol.

Hindamine ja pangatasud

Tehingu teine suur kuluallikas on pangakohustustega seotud ettevalmistused. Kodulaenu saamiseks on vajalik kinnisvara eksperthinnang, mille hind Tallinnas algab tüüpkorteri puhul ligikaudu 290 eurost. Mujal Eestis võib see hind piirkonniti erineda.

Lisaks küsivad krediidiasutused laenulepingu sõlmimise eest lepingutasu. Kuigi summa sõltub konkreetsest panga hinnakirjast, tasub arvestada vähemalt 100-eurose kuluga. Seega võib 100 000-eurose korteri ostmisele lisanduda kokku üle tuhande euro muid kohustuslikke makseid.