Korruptsioonikomisjonis Tallinnas arutati 70-miljonilise India relvahanke luhtumist

Riigikogu korruptsioonivastane erikomisjon uuris neljapäeval kaitseministeeriumi ja RKIKi tegevust seoses 70 miljoni euro maksmisega India relvatootjale, kes pole tellitud moona tarninud. Kaitseminister Hanno Pevkur põhjendas lepingu sõlmimist vajadusega kiiresti Ukrainat aidata, samas kui kaitseväe juhataja Andrus Merilo avaldas ministrile toetust.

Tallinnas toimunud Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni erakorralisel istungil võeti luubi alla kaitseministeeriumi valitsemisalas aset leidnud tõsised puudujäägid relvahangete korraldamisel. Komisjoni huviorbiiti sattus eelkõige 70 miljoni euro suurune tehing India kaitsetööstusega, mille tulemusena ei ole riik seni saanud ühtegi tellitud mürsku.

Erikomisjoni esimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart viitas riigikontrolli värskele auditile, mis tuvastas rea protseduurilisi vigu ja ebapiisavat kontrolli. „Tuleb välja selgitada asjaolud, mille alusel otsustati maksta 70 miljonit eurot India kaitsetööstusele, mis pole seni tootnud ühtegi mürsku,“ sõnas Kovalenko-Kõlvart, rõhutades vajadust kontrollida, kas kaitseminister ja ministeeriumi kantsler andsid nendele lepingutele heakskiidu.

Kiirustatud otsused ja vastutus

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK) juht Elmar Vaher tunnistas istungil, et probleemsed lepingud olid tema ametisse astumise ajal üheks peamiseks murekohaks. Vaher võttis juhtunu eest vastutuse, nentides, et asutuse kommunikatsioon ministeeriumiga jättis soovida, sealhulgas dokumentide edastamise protsessis.

Kaitseminister Hanno Pevkur selgitas, et lepingute sõlmimise ajal valitses kriitiline vajadus kiirendada relvastuse tarnimist Ukrainasse, mistõttu oli ajaline surve suur. „Kui meile kantsleriga said teatavaks probleemid, ei istunud keegi käed rüpes,“ märkis Pevkur, lisades, et ministeerium tegutses probleemide lahendamiseks ning RKIK koostas vastavad tegevuskavad.

Kaitseväe juhataja toetus

Kantsler Kaimo Kuusk täiendas, et info tegelikest probleemidest jõudis ministeeriumini alles pärast lepingu sõlmimist, kuid rõhutas, et valitsuskabinetis arutati üldiselt Ukraina abistamisega kaasnevaid riske. Olukorra pingelisust ilmestab kaitseväe juhataja Andrus Merilo seisukoht, kes astus ministri kaitseks välja.

„Meil ei ole ebakompetentne kaitseminister,“ kinnitas Merilo komisjoni ees, lisades, et ministri tagasiastumine ei tugevdaks riigikaitset.