Kormoranide populatsioon kasvab ka Eesti sisemaal

Keskkonnaameti andmetel on kormoranide arvukus Eestis märgatavalt tõusnud ja lindude kolooniad levivad nüüd rannikult ka sisemaale. Kalamehed ja keskkonnaamet hoiatavad, et see kujutab kasvavat ohtu siseveekogude kalastikule.

Keskkonnaamet on tuvastanud, et kormoranide populatsioon Eestis jätkab kasvamist ning lindude kolooniad asutavad nüüd juurde ka siseveekogude ümbrusse. Traditsioonilistelt olid kormoranid seotud rannikualadega, kuid viimaste aastate jooksul on nende levila laienenud sisemaale, luues uusi pesitsuskolooniad.

Lindu arvukuse suurenemine tekitab märkimisväärset muret nii kutsekalameeste kui ka keskkonnaameti hulgas. Kormoranid on aktiivsed kalaküttijad ja ühe linduga võib päevas neelata märkimisväärse koguse kala. Siseveekogude kalastikud, eriti väiksemad järved ja kraavides, on eritundlikud sellele survele, kuna nende kalade populatsioonid on väiksemad ja taastumisvõime piiratum.

Keskkonnaameti spetsialistid näevad selles bioloogilise tasakaalu häiremise riski. Samas on kormoranid Eestis kaitstud liigid, mis muudab asjaomaste majade võtmise keeruliseks. Valdav osa Euroopa riikidest on otsustanud jätta kormoranid kaitse alla, vaatamata nende negatiivsele mõjule kalamajandusele.

Kalamehed on osutanud, et antud olukord nõuab kiire lahendamist, et kaitsta oma kutsealat ja siseveekogude elurikkust. Keskkonnaamet analüüsib hetkel olukorda ja võimalikke lahendusi, et leida tasakaal kormoranide kaitse ja siseveekogude kalastiku säilimise vahel.