Kõrge käibemaks survestab Eestis kultuuriürituste hindu

Eesti 24-protsendiline käibemaksumäär kontserdi- ja teatripiletitele seab kohalikud korraldajad ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes teiste Euroopa riikidega. Teatrijuht Aivar Mäe ja festivalikorraldaja Tarmo Sikk rõhutavad, et see sunnib hindu tõstma ning raskendab välisartistide kaasamist.

Eesti 24-protsendiline käibemaksumäär kontserdi- ja teatripiletitele muudab kultuuritarbimise oluliselt kallimaks kui paljudes teistes Euroopa riikides. Kultuurikorraldajate hinnangul pärsib kehtiv maksupoliitika sektori elujõulisust ning sunnib pileteid kallimaks muutma, et katta riigile tasutavaid makse.

Rahvusvaheline võrdlus

Teistes Euroopa riikides on kultuurivaldkonnale kehtestatud märgatavalt soodsamad maksumäärad. Lätis, Taanis ja Islandil on kultuuriürituste käibemaks null protsenti. Soomes, kus tavapärane maksumäär on 25,5 protsenti, on kultuuriüritustele kehtestatud 13,5-protsendiline määr. Rootsis on vahe veelgi suurem, küündides 25-protsendilise üldmäära juures kultuurisektoris kuue protsendini. Ka Prantsusmaal (5,5%) ja Saksamaal (7%) jääb maksukoormus Eesti tasemest kaugele maha.

Aivar Mäe, kes on seotud teater Vanemuine, kommenteerib teemat. «Kui rahvusteater Vanemuine teenib aastas piletitulu neli miljonit eurot, siis sellest üks miljon läheb käibemaksuks. Läti ooperiteater teenib sama palju, kuid neil läheb käibemaksuks null eurot,» selgitas Mäe. Tema sõnul on see peamine põhjus, miks piletid Lätis on odavamad: kui seal algavad hinnad 15 eurost ja ulatuvad 55 euroni, siis Eestis on piletite vahemik 25 kuni 69 eurot.

Festivalide väljakutsed

Festivalikorraldaja Tarmo Sikk märgib, et välisartistide Eestisse toomine on muutunud majanduslikult keerulisemaks. Suvise rändfestivali Võnge ja Tartu Punchi eestvedajana nentis Sikk, et 24-protsendiline maksukoormus tähendab sisuliselt artistide tasude kallinemist sama määra võrra. See muudab ka edukatena näivad sündmused korraldajate jaoks riskantseteks ettevõtmisteks, kus kasumini jõudmine on küsitav.