Koolitõrge Tartus: üha enam õpilasi vajab haridussüsteemilt uusi lahendusi

Tartu koolides ja mujal Eestis on järsult kasvanud nende õpilaste arv, kelle vaimne tervis ei võimalda neil tavapärases koolirutiinis osaleda. Spetsialistide ja ministeeriumi hinnangul vajab olukord koolidevahelist koostööd ning paindlikumat lähenemist.

Tartus ja mujal Eestis on viimaste aastatega märgatavalt kasvanud õpilaste arv, kelle vaimse tervise probleemid või ärevus muudavad igapäevase kooliskäimise võimatuks. Tartu Tamme kooli tugiõppe koordinaator Liina Ansberg märgib, et olukord on muutunud drastiliselt: kui kümme aastat tagasi oli koolitõrkega õpilasi harva, siis viimase viie aastaga on nende arv kooli lõikes kasvanud ühelt õpilaselt kümnele.

"See ei väljendunud kunagi otseütlemises, et ma ei taha kooli minna, vaid pidevate füüsiliste kaebustega nagu peavalu või iiveldus," kirjeldab Tartumaal elav lapsevanem Anna oma lapse läbielatut kolmandas klassis. Tema sõnul süvendas olukorda kooli suhtumine, kus last peeti süüdlaseks ja probleemide tekitajaks, mis jättis lapsele sügava jälje ja lõhkus tema enesehinnangut.

Eestis riiklikku statistikat koolitõrke kohta ei koguta, kuid Rajaleidja võrgustik on ühe õppeaasta jooksul vastu võtnud üle 400 pöördumise. Spetsialistid näevad peamiste põhjustena kiusamist, sotsiaalmeedia survega kaasnevat täiuslikkuse nõuet ning üldist vaimse tervise halvenemist noorte seas.

Paindlikkuse puudumine koolides

Tartu Peetri koolis on olukord kujunenud niivõrd tõsiseks, et kool on pidanud looma koduõppe suuna, kus on praegu 166 õpilast, kuid järjekord uutele tulijatele on endiselt pikk. Kooli koduõppesuuna juht Irja Toots nendib, et paljudel koolidel puuduvad ressursid ja paindlikkus, et toetada ärevuse või sensoorse tundlikkusega lapsi.

"Kui psühhiaatrid on soovitanud lapsele vähemalt ajutiselt koduõpet, siis meie koolides ei ole selle pakkumiseks piisavalt paindlikkust. Tehnoloogilised lahendused distantsõppeks, isegi kui neid ajutiselt kasutada, võiksid teinekord olla elupäästvad," sõnas Toots.

Haridus- ja teadusministeeriumi kaasava hariduse juht Jürgen Rakaselg märgib, et oluline on leida ka muid lahendusi peale lisaraha. Tema hinnangul on Eesti haridussüsteemi üks eripära see, et samasuguse õigusruumi ja rahastuse juures on koolide praktikad äärmiselt erinevad. Rakaselg soovitab koolipidajatel otsida lahendusi laiemalt, üle omavalitsuse piiride, ning keskenduda meeleolukultuuri parandamisele.

Tartu Tamme koolis otsitakse praegu igale lapsele individuaalseid lahendusi, et säilitada side haridusasutusega. Eesmärk on samm-sammult õpilasi tagasi integreerida, tehes vajadusel tunde väljaspool klassiruumi, näiteks kooli raamatukogus.