Koolirahastuse reform takerdus Tallinnas: Pakosta viitab põhiseaduse rikkumisele

Justiitsministeerium jättis kooskõlastamata haridusministeeriumi plaani muuta omavalitsuste vahelist koolide tegevuskulude arveldamist, tuues välja põhiseaduslikud riskid. Muudatuse edasilükkamist nõuab ka Eesti linnade ja valdade liit, viidates puudulikule regulatsioonile.

Tallinnas 28. septembril tehtud otsusega jättis justiits- ja digiminister Liisa Pakosta kooskõlastamata haridus- ja teadusministeeriumi ettepaneku muuta omavalitsuste vahelist koolide tegevuskulude rahastamise korda. Ministeeriumi hinnangul ei pruugi uus eelnõu lahendada 2017. aasta riigikohtu lahendist tulenevat põhiseaduslikku probleemi ning jätab lahtiseks küsimuse, kes kannab kulud, kui omavalitsused omavahel kokkuleppele ei jõua.

Põhiseaduslikud takistused

Praeguse korra kohaselt peab lapse elukohajärgne vald või linn osalema teise omavalitsuse munitsipaalkooli tegevuskulude katmises proportsionaalselt seal õppivate laste arvuga. Haridusministeerium soovib sellest automaatsest kohustusest loobuda. Nende ettepanek näeb ette, et tegevuskulude suurus ja tasumise kord tuleks edaspidi omavalitsustel omavahel kokku leppida.

Justiitsministeerium märgib oma kirjas, et riigikohus on varasemalt leidnud: kui omavalitsus peab tasuma teises koolis õppiva lapse eest olukorras, kus koduvald on talle juba õppekoha taganud, muutub see riiklikuks kohustuseks. Sellisel juhul peaks kulud katma riigieelarve, mitte kohalik eelarve. Eelnõu sellist rahastusallikat ette ei näe, mis tekitab kahtluse selle põhiseaduspärasuses.

Mure vaidluste lahendamise pärast

Eesti linnade ja valdade liit (ELVL) on osutanud, et eelnõu ei sisalda mehhanismi, mis määraks tegevused juhuks, kui kaks omavalitsust ei jõua kulude katmises kokkuleppele. Tekib oht olukorrale, kus koolipidaja ei saa last koolist välja arvata, kuid koduvald ei hüvita kulusid. See jätaks kulude koorma vaid kooli pidava omavalitsuse ja selle maksumaksjate kanda.

Liit juhib tähelepanu, et 2024/2025. õppeaasta andmetel õppis 24 827 õpilast väljaspool oma elukohajärgset omavalitsust. Selline õpilaste arv on märkimisväärne, mistõttu vajab süsteem täpset reguleerimist.

ELVL teeb ettepaneku lükata muudatuste jõustamine vähemalt ühe aasta võrra edasi, 1. septembrist 2027 kuni 1. septembrini 2028. See aeg oleks vajalik täiendavate mõjuanalüüside tegemiseks ja selgemate reeglite väljatöötamiseks.