Koolikohustus 18. eluaastani tekitab Tallinnas segadust: tuhat noort on õppekohata

Uuest õppeaastast jõustub Eestis kohustuslik haridus kuni 18. eluaastani, ent Tallinnas on endiselt ligi tuhat noort, kellel puudub õppekoht. Tallinna abilinnapea Andrei Kante viitab probleemidele haridusministeeriumi kommunikatsioonis ja sisseastumistingimuste ebakõladele.

Uuest õppeaastast kehtib Eestis nõue, et noored peavad omandama hariduse vähemalt 18. eluaastani. Eesmärk on vältida põhikooli lõpetajate süsteemist väljalangemist, ent pealinnas on reformi praktiline elluviimine toonud kaasa tõsiseid probleeme. Praeguse seisuga on Tallinnas ligikaudu tuhat noort, kes ei tea, kus nad 1. septembril õpinguid jätkavad, vaatamata gümnaasiumides ja kutsekoolides vabade kohtade olemasolule.

Sisseastumistingimuste ebakõla

Tallinna abilinnapea Andrei Kante sõnul on tekkinud olukord, kus põhikooli lõpetamise nõuded ja järgmise haridusastme vastuvõtutingimused ei ühti. Segadust lisab asjaolu, et osa üheksandikest tegeleb jätkuvalt akadeemiliste võlgade likvideerimisega, kuna kooliaasta kestab ametlikult 31. augustini.

«Haridusministeerium on oma kommunikatsioonis jätnud mulje, et eksamitulemused ei pruugi sisseastumisel määravad olla, ent praktikas on olukord teine. Tallinnas on kohti küll piisavalt, kuid tuhandel noorel pole endiselt kindlust, kas nad saavad 1. septembril õpinguid alustada,» ütles Kante.

Ettevalmistusõppe küsitav edukus

Riik on pakkunud lahendusena ettevalmistusõpet neile, kes mujale ei pääsenud. Kuigi Tallinn avas selleks 60 kohta Tallinna pritsumajas, on Kante plaani suhtes kriitiline. Ta rõhutas, et puudub garantii, kas noored suudavad seal püsivalt õppida ja lõpuks keskhariduse omandada.

Abilinnapea vaidles vastu ministeeriumi soovitusele otsida kohti teistest omavalitsustest. «Need lapsed, kes praegu on kohata, vajavad sageli lisatuge, olgu põhjuseks sooritamata eksamid või madal õpimotivatsioon. On vastutustundetu eeldada, et selline noor hakkab edukalt õppima teises omavalitsuses ilma pere ja kooli toetussüsteemita,» märkis Kante. Linn on teinud ettepaneku parandada andmevahetust riigiga, et reaalajas näha, millised noored on õppekohata ja millist abi nad vajavad.