Koolikohata õpilaste arv Eestis selgub septembri keskpaigaks

Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas selgitas, et 1. septembri seisuga 1300 õpilast koolikohata näitav number ei ole lõplik. Koolid kannavad õpilasi nimekirjadesse kuni 10. septembrini.

1. septembri seisuga on haridussüsteemis 1300 õpilast, kellel puudub infosüsteemis märge koolikoha kohta. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas rõhutas, et see arv ei ole lõplik, kuna koolid kannavad õpilasi andmebaasi kuni 10. septembrini.

Nimekirjade täpsustamine

Koolid ootavad endiselt viimaseid liikumisi, sest õpilaste vahetamine koolide vahel toimub aktiivselt ka õppeaasta alguses. Minister märkis, et õppeasutused ootavad nimekirjade lõplikku kinnitamist ja olukord muutub iga päevaga.

Suur osa nimekirjades puuduvatest õpilastest on Ukraina taustaga. Umbes 500 lapse puhul ei ole koolid saanud vanematega ühendust, mistõttu on ebaselge, kas need õpilased viibivad Eestis või on riigist lahkunud.

Muudatused vastuvõtus

Minister peab vajalikuks arutada koolide vastuvõtukorra muutmist, viidates Soome eeskujule. Seal saavad õpilased esitada avaldusi piiratud arvule koolidele, seades need pingeritta. See süsteem aitaks vältida segadust, kus õpilased vahetavad koole veel augusti lõpus.

"Ilmselt on vaja ikkagi kuidagi neid vabadusi natukene koomale tõmmata, neid piiranguid panna, et valik ei ole nagu absoluutne ja piiramatu," selgitas Kallas.

Õpetajate puudus

Kallas nimetas Eesti koolisüsteemi suurimaks väljakutseks õpetajate nappust. Ta ei nõustunud väitega, et tehisaru vähendaks vajadust õpetajate järele. Vastupidi, inimestevahelise suhtluse ja õppimise osakaal kasvab, mis tähendab, et kvalifitseeritud õpetajaid on tulevikus vaja veelgi rohkem.