Koolijuhtide atesteerimissüsteem Eestis keskendub edaspidi toetamisele, mitte ametist vabastamisele

Haridus- ja teadusministeerium loobus esialgsest plaanist kasutada atesteerimist vahendina koolijuhtide töölepingu lõpetamiseks. Sügisest algav protsess keskendub direktorite professionaalsele arendamisele ja võimestamisele.

Sügisest käivituv Eesti koolijuhtide atesteerimissüsteem toob kaasa olulise suunamuutuse, kus fookus nihkub ametikohtade roteerimiselt ja sunniviisiliselt töösuhte lõpetamiselt arendustegevusele. Järgneva kahe õppeaasta jooksul atesteeritakse kokku ligikaudu 130 koolijuhti üle Eesti, kuid protsess ei ole enam suunatud nende ametist vabastamisele, vaid pigem nende toetamisele.

Veel 2023. aastal planeeris haridus- ja teadusministeerium direktoritele tähtajalisi viieaastaseid töölepinguid, kus atesteerimine pidanuks toimima filtrina, mis otsustab, kas lepingut pikendada või mitte. See plaan lähtus toonasest koalitsioonileppest, mille eesmärk oli sundida koolijuhte liikuvusele. „Poliitikud väitsid, et Eestis on justkui liiga palju pikalt ametis olnud koolijuhte, kes istuvad soojal toolil ega tee midagi,“ selgitas atesteerimisplaani eest vastutava Eesti koolijuhtide ühenduse (EKJÜ) tegevjuht Aule Kink.

Andmed lükkasid eeldused ümber

Kink viis koos Tartu Tamme gümnaasiumi direktori Ain Tõnisson läbi analüüsi, kus võrreldi koolijuhtide tööstaaži ja koolide rahulolu-uuringute tulemusi. Tulemused viitasid, et tegelikkus on vastupidine esialgsele poliitilisele narratiivile. „On terve rida selliseid koole, kus koolijuhid vahetuvad tihti, ja pigem ollakse seal rahulolematumad,“ tõdes Kink.

Uus lähenemine atesteerimisele eelistab nüüd koolijuhtide võimestamist, mitte ametikohtade sunniviisilist vahetamist. Süsteem on disainitud toetama juhte nende igapäevatöös, pakkudes tagasisidet ja arenguvõimalusi, mitte looma ebakindlust töökoha säilimise osas.