Koolide suur probleem: madal õppimismotivatsioon läheb riigile kalliks maksma

Eesti koolides on üha suuremaks mureks muutunud õppijate madal motivatsioon, mis tuleneb sageli sellest, et erialavalik tehakse mitte isikliku huvi, vaid välise surve tõttu. Nüüd plaanib riik ise seda survestamisprotsessi suunata, eelarve sügavas miinuses olles. Projektide tulemuslikkuse hindamine järeluuringuga läheks hinnanguliselt veel 400 000 eurot juurde maksma.

Õppijate madal motivatsioon on kujunenud enamiku Eesti koolide valusamaks probleemiks. Sotsiaalmeedia aruteludes tõstetud teema paljastab lihtsa põhjusliku ahela: noored tulevad õppima mitte oma huvi ajel, vaid vanemate või muu välise surve tõttu. Tulemuseks on koolid, kus märkimisväärne osa õppijaid on kohal kehas, mitte mõttes.

Riik tahab survesse astuda

Nüüd soovib riik ise selle survestamise protsessi enda kätte võtta ja suunata noori teatud erialadele riiklike projektide kaudu. See tekitab küsimuse, kas sundmotivatsiooniga tehtud valikud toovad paremaid tulemusi kui vanemate survel tehtud valikud.

Eriti teravalt kerkib see küsimus praeguses eelarveolukorras. Riigieelarve on sügavalt miinuses, ometi rahastatakse programme, mille tegelikku mõju keegi süsteemselt ei hinda.

400 000 eurot järeluuringuks

Projektirahastuse tõhusust saaks mõõta kahe küsimusega: kui palju noori valis projekti mõjul soovitud eriala ja kui paljud neist läksid ka tegelikult vastava eriala tööle. Selline järeluuring annaks vastuse, kas riigi investeering oli põhjendatud.

Järeluuringul on aga hind, hinnanguliselt umbes 400 000 eurot, mis lisandub juba kulutatud summadele.