Koolid, ülikoolid ja ajateenistus: miks on 2026. aastal noortest kõikjal puudus?

Tallinna Ülikooli esitati tänavu viie aasta rekordarv avaldusi, BFMi laekus läbi aegade enim taotlusi ning ajateenistuse suvekutsest jäi välja ligi 1500 noort. Küsimus on, kas selle taga on beebibuumi lained või hoopis muud põhjused.

Eestis on sel aastal gümnaasiumide, kõrgkoolide ja ajateenistuse konkurss ebatavaliselt tihe, tihe piisavalt, et on tekitanud küsimuse, kas praegu harjutavad täiskasvanuks saamist erakordselt suur põlvkond.

Rekordid koolides ja kõrgkoolides

Tallinna Ülikooli esitati 2026. aastal 11 670 avaldust, see on viimase viie aasta kõrgeim näitaja. BFMi laekus rekordilised 925 avaldust. Gümnaasiumides on konkurents samuti tihenenud.

Samas näitavad andmed, et 9. klasside suurus on tegelikult peaaegu muutumatu: 2025. aasta novembri seisuga õppis põhikooli lõpuklassis 15 874 õpilast, aasta varem oli neid 15 878.

Ajateenistusest jäi välja 1500 noort

Ajateenistuse populaarsus tabas rekordeid omaette. Suvekutsele soovijaid oli rohkem, kui kohti jagus, ning umbes 1500 noort ei pääsenud esialgu teenistusse.

Kaitseressursside amet selgitas, et vähendas tänavu suvisesse teenistusse võetavate noorte arvu teadlikult: eesmärk oli valmistuda järgmise aasta lahingvalveks ja anda tegevväelastele aega uute võimete omandamiseks. Amet plaanib alates järgmisest aastast taastada tavapärase vastuvõtu mahu.

Mida numbrid tegelikult näitavad

Olukorda ei seleta ainult demograafia. Tihe konkurss 2026. aastal on kokkulangevus mitmest tegurist: kohade ajutine vähendamine ajateenistuses, kõrgkoolide vastu kasvanud huvi ja asjaolu, et 16-20 aastat tagasi sündinud aastakäigud olid mõnevõrra suuremad. Paari aasta pärast jõuavad põhikooli lõpuklassi juba väiksemad aastakäigud ja lõpetajate arv hakkab langema.