Kooliaasta algus Eestis võib peita teismeliste vaimse tervise murekohti

Septembrikuu toob paljudele noortele kaasa ärevust ja pinget, mida nad tihti varjavad. Peaasi.ee ekspert rõhutab, et vanemad peavad tähelepanelikult jälgima muutusi lapse käitumises ja und, et vajadusel õigeaegselt abi pakkuda.

Kuigi kooliaasta algus toob paljudele kaasa uue ranitsa elevust ja sõpradega kohtumise rõõmu, võib septembri algus kujuneda paljudele teismelistele kurnavaks perioodiks. Sageli peidavad noored oma sisemist ängi ja pinget nii osavalt, et lähedastel on raske märgata, millal koolistress on muutumas tõsisemaks vaimse tervise probleemiks.

Peaasi.ee nõustamissuuna juht Andre Berezin märgib, et kuigi nende poole pöörduvad sagedamini kahekümnendates eluaastates noored, saavad vaimse tervise raskused alguse sageli juba varem. Probleemiks on sageli noore enda teadmatus, teismelised ei pruugi alati ise mõista, et nende meeleolumuutused või tavapärasest erinev käitumine viitavad vajadusele professionaalse toe järele.

Kuidas märgata ohumärke?

Eksperdi sõnul peaksid lapsevanemad olema tähelepanelikud, kui noore igapäevases elus toimuvad järsud muutused. Üheks selgeks ohumärgiks on see, kui õpilane ei tule enam toime oma koolikohustuste või koduste ülesannetega. Samuti peaksid lähedased olema valvsad, kui varem rõõmu valmistanud hobid ja tegevused enam huvi ei paku.

«Kõik need märgid võivad viidata vaimse tervise raskustele, millega noor üksi toime ei tule. Seega on oluline, et noore ümber olevad inimesed märkaksid ja oskaksid teda abi juurde suunata,» selgitas Berezin.

Lisaks koolitulemuste ja huvide langusele on olulised ohumärgid ka sotsiaalne isoleerumine, kui noor tõmbub perest ja sõpradest eemale, ning sagedane ärrituvus või pahurus. Samuti tuleks tähelepanu pöörata olulistele muutustele une- ja söömisrežiimis, mis võivad viidata sügavamale sisemisele pingele.