Konkurentsiamet kooskõlastas kaugkütte hinnatõusu: Narvas ootab ees 30-protsendiline kasv

Konkurentsiamet kooskõlastas kaugkütte hinnatõusu: Narvas ootab ees 30-protsendiline kasv

Konkurentsiamet on heaks kiitnud uued kaugkütte tariifid, mis toovad kaasa hinnatõusu üle Eesti. Kui Tartus jääb hinnatõus 1% juurde, siis Tallinnas ja Pärnus on see vastavalt ligi 9% ja 14%, Narvas aga üle 30%.

Eesti

Konkurentsiamet on andnud rohelise tule kaugkütte piirhindade muutustele üle Eesti. Hinnatõusud on piirkonniti väga erinevad, sõltudes eelkõige kohalikust tootmisest ja kasutatavatest kütuseliikidest. Kui Tartus jääb hinnatõus 1% piiridesse, siis Tallinnas kerkivad hinnad ning Pärnus ligi 14%. Kõige järsemat tõusu näeb Narvas, kus hinnad kasvavad üle 30%.

Regionaalsed erinevused

Konkurentsiameti peadirektor Evelin Pärn-Lee selgitas, et ühtset riiklikku trendi on keeruline välja tuua, kuna iga piirkonna soojamajandus on unikaalne. Suuremates linnades aitab tarbijate suurem hulk hinda stabiilsemana hoida, kuid väiksemad võrgupiirkonnad on kütusehinnamuutustele ja tootmiskulude kasvule oluliselt vastuvõtlikumad.

Tehnoloogia Tallinnas

Tallinnas soojust tootva ettevõtte Utilitas juhatuse esimees Robert Kitt märkis, et praeguse tariifi tõusu peamine põhjus on tootmiskulude kasv. Ettevõte loodab siiski pikaajaliselt kulusid kontrolli all hoida läbi Paljassaare uue soojuspumbajaama, mis kasutab energia tootmiseks reovett ja merevett. Kiti sõnul võimaldab see uue tehnoloogia kasutuselevõtt vähendada maagaasi osakaalu kütte tootmisel.

Narva keeruline olukord

Narva linnapea Jaan Toots nentis, et linna praegune soojahind, mis ulatub 137 euroni megavatt-tunni kohta, on tarbijatele koormav. Linnavalitsus on välja pakkunud plaani kasutada põlevkiviõli, mis aitaks keskmise soojahinna langetada talveperioodiks 90 euro tasemele. See plaan sõltub aga keskkonnalubade tingimuste täitmisest ja seirest.

Vajadus muutusteks

Pärn-Lee sõnul vajab Eesti soojusmajandus pikemas perspektiivis efektiivsemat mudelit. Tema hinnangul võiksid soojusvõrgud ja tootmisüksused olla lahutatud, et soodustada konkurentsi tootjate vahel. See sunniks ettevõtteid tegema investeeringuid, mis optimeeriksid kulusid ja aitaksid lõpptarbija jaoks hinda konkurentsivõimelisena hoida.

Ava rakenduses →