Kongos avastati likwele, must koloobus oranži laiguga, viies uus Aafrika primaatide liik 75 aastaga

Demokraatlikus Kongo Vabariigis kirjeldati uus ahviliik nimega Colobus congoensis, keda kohalikud kutsuvad likweleks. Peaaegu täielikult mustakarvane loom eristub ereda oranžikreemika laiguga suu ümber ning on teadusele tundmatuks jäänud alates esimestest fotodest 2008. aastast. Viimase 75 aasta jooksul on see vaid viies teadusele uus Aafrika ahviliik.

Demokraatlikus Kongo Vabariigis on kirjeldatud uus ahviliik, must koloobus, keda kohalikud kutsuvad likweleks ning kellele teadlased andsid nime Colobus congoensis. Avastus avaldati ajakirjas PLOS One. Suuri primaate leitakse teadusele nii harva, et enamik viimastel aastakümnetel kirjeldatud ahvitest on lihtsalt alamliigist liigi staatusesse tõstetud loomad. Likwele oli päriselt tundmatu.

Maskitaoline nägu, suurest sugulasest eraldatud 1200 km

Likwele elab Lomami rahvuspargi ümbruses, kitsas metsa-alal Lomami ja Lualaba jõe vahel riigi keskel. Ahv on mustakarvane, kuid suu ümber paistab silma ere oranžikreem laik, otsekui oleks loom millestki määrdunud, ja saba all on näha valge laik. Silmade ümber on tume nahk, huulte juures heledam, see annab näole maskitaolise ilme. Liik on oma sugulastest märgatavalt väiksem.

Esimesed fotod tundmatust ahvist tehti 2008. aastal. Alles 2018. aastal suutis kongolaslase Jean-Pierre Kapale juhitud patrull teha piisavalt selgeid pilte, et kahtlus kinnitust saaks: tegemist on teadusele tundmatu liigiga. Aastatel 2018-2022 registreeriti looma vaid 114 korda umbes 1700 ruutkilomeetri suurusel alal. 52 lähikülas korraldatud küsitlustes suutsid looma kirjeldada vaid kaheksa.

DNA, kolju ja hääl

Uue liigi tõestamiseks võrdlesid teadlased kolju- ja hambaehitust, DNA-d ning loomade häälitsusi. Analüüs näitas, et likwele lähim sugulane on Colobus satanas, kes elab temast ligi 1200 km kaugusel Kesk-Aafrika läänepoolses osas. Ka häälitsuselt sarnaneb likwele temaga kõige rohkem, kiire ja sage möirgamine, kuid seeriate vahel kostab iseloomulik nuuskav heli, mida sugulasliigil pole.

Teadlaste hinnangul lahknesid likwele ja musta koloobusse esivanemad umbes 4-5 miljonit aastat tagasi pliotseeni ajal. See on sügavaim lõhe kahe sugulasliigi vahel kogu koloobuslaste perekonna sees. Liikide eraldumise põhjuseks polnud jääajatsüklid, vaid tõenäoliselt Kongo nõo jõgede suunamuutused ja reljeef. Lai Lomami jõgi takistab ilmselt siiani ahvide levimist läände.

Väljasuremisohus juba avastamisel

Teadlased soovitavad likwelele kohe määrata ohustatud liigi staatuse. Looma levila on tilluke, kohtumised harvad ja grupid väikesed, keskmiselt kuus isendit. Peamised ohud on metsaraie, kiire rahvastikukasv, Kongo Vabariigis üks Aafrika kiiremaid, ja jaht. Enamik likwele elupaiku asub Lomami rahvuspargi kaitsealal, mistõttu peavad teadlased just selle pargi kaitset liigi ellujäämise võtmetingimuseks.