Kongo Demokraatlikku Vabariiki saabus esimene saadetis Ebola vaktsiine

Kongo Demokraatlikku Vabariiki toimetati 16 250 doosi vaktsiini Ervebo, et pidurdada riigi ajaloo kõige kiiremini levivat Ebola puhangut. Tervishoiuminister François Ibovi kinnitas saadetise saabumist pealinna Kinshasasse reedel, 21. augustil.

Kinshasasse jõudis reedel, 21. augustil esimene partii Ervebo nimelist vaktsiini, mis on mõeldud võitluseks Kongo Demokraatlikus Vabariigis (KDV) leviva Ebola viirusega. Tervishoiuminister François Ibovi teatas, et 16 250 doosist koosnev saadetis on esimene osa kokku 70 000 doosist, mille tarnimist on lubanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koos oma partneritega. Järgmist vaktsiinipartiid oodatakse riiki juba uue nädala alguses.

Viiruse eripära ja ohvrite arv

Praegune puhang eristub eelnevatest, kuna seda põhjustab haruldane Bundibugyo tüvi. Selle tüve vastu puuduvad hetkel spetsiaalselt heakskiidetud vaktsiinid või ravimeetodid, kuid WHO hinnangul võib Ervebo pakkuda teatud määral kaitset ka selle konkreetse mutatsiooni eest. Viirus on osutunud äärmiselt ohtlikuks, kuna selle sümptomid sarnanevad esmapilgul sageli malaariaga, mis raskendab varajast diagnoosimist ja võimaldab haigustekitajal märkamatult levida.

Ametlikel andmetel on viiruse levik KDV-s saavutanud ajalooliselt pretsedenditu ulatuse. Tänaseks on haigus nõudnud 2557 inimese elu, kusjuures kinnitatud nakatumisjuhtumeid on registreeritud 5375. Aafrika Haiguste Kontrolli ja Ennetamise Keskuse prognoosid viitavad sellele, et nakkuslaine tipp ei ole veel käes ning nakatunute arv võib praegustest näitajatest kolmekordistuda, lähenedes 2014.-2016. aasta Lääne-Aafrika epideemia ohvrite arvule, mis ulatus üle 11 000.

Keeruline julgeolekuolukord

Viiruse ohjeldamist takistavad riigis lisaks meditsiinilistele väljakutsetele ka poliitilised ja julgeolekuaspektid. Valitsusvägede ja erinevate mässuliste rühmituste vahelised relvakonfliktid raskendavad logistikat ja meditsiinilist abi. Sagedased rünnakud tervishoiutöötajate ning meditsiiniasutuste vastu muudavad abistamise eluohtlikuks. Lisaks soodustab viiruse edasikandumist sõjategevusest tingitud pidev elanikkonna liikumine ja piirkondade vahel pendeldav tööjõud, mis takistab nakkusketi tõhusat isoleerimist.