Komi vabariigis mälestatakse kriminaalse taustaga sõdurit kui riigi kangelast

Komi vabariigis korraldatakse 2. septembril mälestusüritusi 2022. aastal Ukrainas hukkunud Aleksandr Vlasenkovi auks, kellele on postuumselt omistatud Venemaa kangelase tiitel. Uurimistöö paljastab aga, et enne rindele minekut hoidus mees kõrvale pedofiiliasüüdistuse tõttu kehtestatud politsei järelevalvest ja suurtest võlgadest.

2. septembril viiakse Komi vabariigi koolides läbi õpilastele suunatud „vapruse tunnid“, kus räägitakse 2022. aastal Ukrainas hukkunud jefreitor Aleksandr Vlasenkovi eluteest. Vlasenkovile on omistatud Venemaa kangelase tiitel, tema sünnikohas on avatud mälestusmärk ja kohalikus koolis muuseum.

Ehkki ametlik narratiiv kujutab teda eeskujuliku sõdurina, näitavad andmed, et mees põgenes rindele, et pääseda võlgadest ja politsei järelevalvest. Vlasenkov oli kantud siseministeeriumi eriarvestusse pedofiiliakahtlusega seotud juhtumi tõttu, mis pärines ajast, mil ta õppis Peterburi siseministeeriumi ülikoolis. Toona jäi ta vahele 13-aastase teismelise ahistamisega, kuid pääses kriminaalkaristusest ajateenistuse kaudu.

Propagandamasina vajadused

Vlasenkovi siirdumine rindele toimus kindral Aleksandr Matovnikov soovitusel. Matovnikov, kes on endine presidendi julgeolekutöötaja ja praegune maavägede ülemjuhataja asetäitja, kohtus Vlasenkoviga, kui viimane otsis rahalist abi oma võlgade tasumiseks. Kuna föderatsioonis vahendeid ei olnud, soovitas kindral mehel vabatahtlikuna sõtta minna. Pärast Vlasenkovi hukkumist Udi küla lähedal Harkivi oblastis 2. septembril 2022 muutus ta kiiresti osaks riiklikust propagandast, mis vajas sõja algusaastate ebaedukuse taustal kangelaslugusid.

Riiklikult on Vlasenkovi lugu toetatud dokumentaalfilmidega ja üritustega, kus rõhutatakse tema kangelaslikkust. Samasugust propagandat on võimendanud erinevad Z-blogijad ja telekanalid, vaigistades igasuguse teabe mehe kriminaalsest minevikust ja varasematest juriidilistest probleemidest.

Autasude andmise tehnoloogia

Riiklik autasustamisprotsess on sõja ajal muutunud sihipärasemaks. Presidendi administratsioonist lekkinud info kohaselt jõuavad kaitseministeeriumist nimekirjad, kus on ka hukkunuid, kellel on kriminaalkaristused. Varem kehtinud karmid taustakontrollid on praeguseks kaotanud tähtsuse, kuna nõudlus kangelaslugude järele on kasvanud.

Dokumente töötlevad ametnikud vormistavad autasud vastavalt laekunud ettepanekutele. Nii kujuneb süsteem, kus isiklikud taustauuringud asenduvad kiirmenetlusega, et täita riiklikku tellimust kangelaste järele.