Kolonel Kalmus: Krimmi ühendusteede äralõikamine on muutumas reaalsuseks

Kaitseekspert kolonel Aron Kalmus hindab, et Ukraina droonirünnakutega Krimmi varustusliinidele on muutunud üha realistlikumaks eesmärgiks poolsaare Venemaast logistiliselt isoleerida. Rindejoonel valitseb suures pildis patiseis, Vene vägede edasitung on viidud miinimumini. Kiievi esmaspäevases pommitamises sai kahjustada ka UNESCO kultuuripärandi objekt, mida Kalmus peab tõenäoliselt tahtlikuks aktiks.

Krimmi poolsaare logistikaühenduste katkestamine Venemaaga on Ukraina droonivõimekuse kasvades muutunud üha reaalsemaks sõjaliseks eesmärgiks, ütles kolonel Aron Kalmus saates "Ukraina stuudio". Tema hinnangul on rindejoonel praegu suur patiseis, Vene vägede edasitung on viidud miinimumini ja lahingud käivad pigem ruutmeetrite kui kilomeetrite pärast.

Ukraina õhutõrje edu saladus

Ukraina õhutõrje on suutnud alla tulistada umbes 95 protsenti Venemaa suunatud ründevahenditest, nii droonidest kui erinevatest rakettidest. Kalmus selgitas, et edu ei seisne vaid ühes süsteemis, vaid terves kihilises õhutõrjearchitektuuris, mis ulatub eelhoiatussüsteemidest statsionaarsete ja mobiilsete raketikompleksideni ning elektroonilise sõjapidamiseni.

«Täna on ukrainlased NATO relvastuse kasutamisel suuremad asjatundjad kui me ise kohati,» tõdes Kalmus, viidates Patriot- ja IRIS-T-süsteemide kasutamiskogemusele. Ta lisas, et mitmed Lähis-Ida riigid on isegi Kiievist küsinud nõu teatud droonide ja ballistiliste rakettide tõrjumise osas.

Kertši sild ja droonirünnakud

Krimmi logistika häirimiseks kasutatakse peamiselt droone, mis suudavad toimida tehisintellekti toel ka ilma operaatori otseühenduseta lõplikus rünnakufaasis. Kertši maakitsuse piirkond on droonidele soodne terrein, lagedatel aladel on sõidukeid põhimaanteedel lihtne tuvastada ja rünnata.

Kertši silla täielik hävitamine jääb siiski kaugeks eesmärgiks. Kalmus selgitas, et silla lammutamine nõuab tohutu lõhkeainekoguse kohaletoimetamist, mida näitas paar aastat tagasi 20 tonni lõhkeainega toimunud rünnak, mis murdis vaid poolteist sillasammast. Praegused droonid ega raketid ei kanna sellist lõhkepead ning venelased on silla kaitset ka märkimisväärselt tugevdanud.

«Täiesti lahti lõikamiseks on ikkagi vaja boots on the ground ehk sõdurisaabast kohapeal,» tunnistas Kalmus. Samas rõhutas ta, et ühendusteede häirimine ja logistika nõrgestamine on juba praegu realistlik ning igapäevane tegevus.

UNESCO objekt Kiievi pommitamises

Esmaspäeva öösel toimunud Venemaa rünnakus Kiievile sai kahjustada ka UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv õigeusu klooster, mis on üks Kiievi ajaloo olulisemaid sümboleid. Kalmus pidas ebatõenäoliseks, et tegemist oli juhusega.

«Arvestades varasemat saagat, mis puudutab vene õigeusu kiriku lahutamist ukraina õigeusu kirikust, siis ma arvan, et venelaste puhul võis see olla ka täiesti sihilik tegevus ja tahe rahvast demoraliseerida,» ütles kolonel. Ta lisas, et see on hea näide sellest, kuidas Venemaa ei sea endale piiranguid sümboolse kultuuriväärtusega objektide pommitamisel.

Patiseis ja sõjaudu

Kokkuvõttes jääb Kalmus seisukohale, et rinne on suures osas stabiliseerunud. Vene väed deklareerivad küll edusamme, kuid tegelikkuses tähendab see sageli väikeste üksuste infiltreerumist, mis ukrainlased seejärel hävitavad. «Mõlemal pool on selgelt sõjaudu,» märkis Kalmus, hoiatades liialt otseste järelduste tegemise eest mõlema poole avaldatud lahinguaruannete põhjal.