Kolmvarvas-rähnide perekonnalugu: kuidas isaslinnud tibude eest hoolitsevad

Kalendrisuvi on käes ja Eesti metsades on linnuelu täies hoos. Kolmvarvas-rähnide, rahvasuus laanerähnide, pojad on hiljuti pesast lennanud ning isaslinnud kaitsevad aktiivselt oma territooriumi. Vaatleja tabas kahe kollase peaga isaslinnu vahelise territooriumivõitluse, mis puhkes ühes eakas puistus.

Juunikuu on toonud Eesti loodusesse linnuelu kõrghetke. Mitmed liigid on esimese pesakonnaga juba hakkama saanud ja asunud teise kurna ettevalmistamisele, nii laulurästas kui suitsupääsuke on sel suvel eriti tublid vanemad olnud. Üks koduaia kanepilinnupaar on jõudnud juba teise pesakonna üles kasvatada ning asub arvatavasti peagi kolmanda kallale.

Laanerähnid lahkusid pesa

Kolmvarvas-rähnid, keda rahvasuus laanerähnideks kutsutakse, on tänavu samuti emad-isad olnud. Nende pojad lahkusid kuusekorterist mõne nädala eest ning uute tibude kasvatamist sel hooajal ees ei oota.

Umbes kolm nädalat tagasi, kui ühe eaka puistu händkakutibu jälgimisele pühendus loodusvaatleja, kostis pidevalt pehmet ja vaikset toksimist. Ühel õhtupoolikul otsustati asja lähemalt uurida, ja puusepaks osutus hoopis laanerähnipapaks, kes hoolega tüve kallal töötas.

Territooriumivõitlus metsas

Vahetult pärast avastust maandus samale tüvele teine kollase peanupuga isaslind. Kahe isase vahel läks mets elama, tuli kemplema asuda, et selgitada, kellele territoorium kuulub.

Selline käitumine on laanerähnidele tüüpiline: isaslinnud on aktiivsed nii pesamaterjali otsijad kui ka pesaõõne kaevajad ja tibude toitjad. Pesakonna kasvatamise ajal jagatakse kohustused ema ja isas võrdselt, kuid isaslind on eriti innukas oma elupaika kaitsma.