Kolm kalmistut, kaheksa ruutkilomeetrit: elu Piirissaarel kahaneb

Peipsi järve keskel asuval Piirissaarel elab vaid paarkümmend inimest, kuid saarel on kolm kalmistut, mälestus ajast, mil saar oli koduks paarile tuhandele. Kahe ja poole sajandiga on saar ise kahanenud 20 ruutkilomeetrilt napile kaheksale, olles täna suuruselt Eesti 12. saar.

Peipsi järve keskel on saar, kus on kolm kalmistut, kolm küla ja paarkümmend elanikku. Piirissaar, Eesti suuruselt 12. saar, tõmbub nii rahvaarvult kui pindalalt kokku ammu enne, kui keegi jõuab märgata.

«Paarikümne elaniku kohta on Piirissaarel kolm kalmistut, aga kui nii edasi läheb, on varsti igaühel oma,» viskab giid Heiki võllanlja. Nali viitab siiski tõsiasjale: 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses elas saarel paar tuhat inimest.

Saar ise on väiksemaks jäänud

Mitte ainult elanikud pole lahkunud. 18. sajandi lõpus ulatus Piirissaare pindala umbes 20 ruutkilomeetrini, tänaseks on alles vaid kaheksa. Peipsi tase, tuuled ja erosioon on 250 aastaga saare ääred tükk-tüki kaupa ära närinud.

Saarele pääseb Laaksaare sadamast väljuva laevaga Piirilind. Kapten Jaak kinnitas enne väljumist, et on seda vahemaad sõitnud kindlasti tuhat korda. «Kogemuste puuduse taha sõit seisma ei jää,» ütles ta.

Soome laev, mille müügi põhjus jääb müsteeriumiks

Laev pärineb Soomest, toodi üle aasta tagasi. «Laeva tõime aasta tagasi Soomest ja soomlane on teatavasti kitsi, nii et üht head asja maha ei müü. Miks nad selle laeva maha müüsid, pole ma veel aru saanud,» sõnas kapten Jaak.

Piirissaar kuulub Tartu valda. Kolm küla, Piiri, Tooni ja Saare, on täna enamjaolt tühjad, kuid suviti tuleb saarele külastajaid, keda tõmbab Peipsi-äärne vaikus ja looduslik eripära.