Koit Voojärv: parvlaevaühenduse hinnastamine vajab sõltumatut regulaatorit ja selgeid reegleid

Saarte ja mandri vahelise transpordiühenduse hinnamääramine ei tohiks sõltuda poliitilistest valimistsüklitest. Eestis on vaja kehtestada püsivad ja läbipaistvad kriteeriumid, mis tagaksid transporditoetuste õiglase jaotuse.

Parvlaevaliikluse piletihinnad on Eestis teema, mis tõuseb regulaarselt päevakorda, kuid seni on vastused sellele probleemile jäänud juhuslikuks. Koit Voojärv rõhutab, et saarte ühendus ei tohiks olla üksikute erakondade valimisprogrammide trump, vaid riiklikult fikseeritud teenus, mille hinnakujundus tugineb selgetele andmetele, mitte poliitilisele tahtele.

Eesti transpordisüsteemis on praegu puudu ühtsest metoodikast, kuidas hinnata ja põhjendada riiklikku tuge erinevatele transpordiliikidele. Busside, rongide ja praamide subsideerimine peab toimuma võrreldavatel alustel. Kui üks transpordiviis saab teisest märgatavalt rohkem riiklikku tuge, peab selleks olema avalikkusele arusaadav ja loogiline põhjendus, mitte pelgalt poliitiline kokkulepe.

Eeskuju kaugkütte regulatsioonist

Kõige tõhusam lahendus saarte ühenduse stabiilsuse tagamiseks oleks sõltumatu järelevalvemehhanismi loomine. Sarnane mudel toimib edukalt kaugkütte valdkonnas, kus monopoolses seisundis soojatootjad ei saa omavoliliselt tariife tõsta. Hinnamuutuste põhjendatust kontrollib seal erapooletu regulaator, kes tagab, et lõpptarbija ei peaks kinni maksma ebamõistlikke kulutusi.

Sama põhimõte on vajalik parvlaevaühenduses, kuna saarte elanikel puudub valikuvõimalus. Sõltumatu regulaator tagaks, et transpordihinnad püsiksid prognoositavana ka pärast järgmisi valimisi, välistades olukorra, kus parvlaevapiletite maksumusest saab iga kord uue poliitilise vaidluse objekt. Stabiilne ühendus mandriga eeldab reegleid, mis on ühiskondlikult kokku lepitud ja pikaajaliselt kestvad.