Koidula raudteejaam maksab maksumaksjale 1,8 miljonit eurot aastas, sulgemisplaane pole

Lõuna-Eestis asuv Koidula raudtee piirijaam on kaupade veost tühjaks jäänud, kuid riigil pole plaanis seda sulgeda. Jaama ülalpidamine läheb maksumaksjale maksma ligi 1,8 miljonit eurot aastas, kuigi kaubavahetus on täielikult lakanud.

Koidula raudtee piirijaam Põlvamaal seisab sisuliselt tühjana, kaubavahetus on lõppenud, alles on jäänud vaid reisijatevedu. Ülalpidamiskulud on aga endiselt 1,8 miljonit eurot aastas.

Kust kulud tulevad

Eesti Raudtee rendib jaamahoone Riigi Kinnisvara AS-ilt, see teeb aastas ligi 236 000 eurot. Suurem osa, umbes 1,5 miljonit eurot, tuleb Maksu- ja Tolliameti hallatavatelt asutustelt, kes kasutavad jaamas asuvat tolli- ja veterinaarkontrolli hoonet.

«Eesti Raudtee rendib jaamahoone riiklikult kinnisvaraettevõttelt Riigi Kinnisvara AS. Tehnohoolduspunkti, mida me pidasime, konserveerisime juba viis aastat tagasi, seal meil kulud puuduvad. Kuna tegemist on piiripunktiga, on oluline tagada raudteeinfrastruktuuri toimimine,» ütles Eesti Raudtee juhatuse esimees Merle Kurvits.

MTA haldusüksuse juht Tauno Krull täpsustas kulude jaotust: 1 miljon eurot aastas moodustavad ehituskulude kapitalimaksed, mis kestavad 2027. aastani. Ülejäänud 500 000 eurot katavad hoonete korrashoid, kommunaalkulud ja remont.

Lisaks tasub MTA raudteeröntgeni hooldusteenuse eest 120 000 eurot aastas. «Eelmisest nädalast on olukord pisut muutunud, otsime võimalust leping ajutiselt peatada, sest kui rongid ei liigu, pole meil seda teenust vaja,» märkis Krull.

Sajandi ehitis töötab miinimumvõimsusel

Koidula jaam valmis 2011. aastal ja seda kutsuti Lõuna-Eesti sajandi ehitiseks. See maksis ligi 70 miljonit eurot, hõlmas peaaegu 100 hektarit maad ja nõudis üle 25 kilomeetri raudtee rajamist. Täismahus kaubavahetus ei käivitunud kunagi ning 2017. aastaks tõdeti, et jaam töötab miinimumvõimsusel ja tekitab kahjumit.

2022. aastast hakkas olukord kiiresti halvenema. Veel paar aastat tagasi läbis jaama ligi 500 rongi aastas, järgmisel aastal juba ligi poole vähem. Nüüdseks on kaubavedu täielikult seiskunud.

Sulgemine pole kavas

Infrastruktuuri minister Kuldar Leis ütles, et kulud on viidud miinimumini ja täielikku sulgemist riik ei plaani.

«Arvan, et täielikult sulgeda ei saa, sest meil on reisijatevedu. Lisaks vabaneb lähitulevikus pärast Tallinn-Tartu raudtee elektrifitseerimist osa Stadleri ronge. Neid saab kasutada Tartu-Koidula ja Tartu-Valga ning Tallinn-Viljandi liinide sageduse suurendamiseks, nii et reisijatevedu peaks muutuma tihedamaks,» sõnas Leis.

Kaubaveo lakkamine töökohti kaasa ei toonud, ametid kohanduvad vastavalt vajadusele ning tegemist on valdavalt operatiivse iseloomuga ametikohtadega.