Kohtutäiturite koda hoiatab kasvavast ohust: ametnikke ähvardatakse vägivallaga

Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda on pöördunud ametivõimude poole, kuna nende liikmed puutuvad oma töös üha sagedamini kokku otseste ähvarduste ja hirmutamisega. Koda nõuab politseilt ja justiitsministeeriumilt selgemat ja tõhusamat tegevuskava ametnike kaitseks.

Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda teatas, et kohtutäiturite töö on muutunud ohtlikuks ametiülesannete täitmisega kaasneva pideva surve, solvangute ja ähvarduste tõttu. Koda on saatnud ametliku pöördumise justiitsminister Liisa-Ly Pakostale ning Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Egert Belitševile, nõudes probleemi tõsisemat käsitlemist.

Probleemide süvenev ulatus

Kohtutäiturid ja juhatuse liige Arvi Pink rõhutavad, et ehkki pingeid on olnud varasemaltki, on olukord viimastel aastatel märgatavalt eskaleerunud. Tegemist ei ole ainult verbaalsete rünnakute või alandamisega, vaid ka reaalse füüsilise vägivalla ohuga. Pink tõi näiteks juhtumi, kus lihunikuna töötav võlgnik saatis naissoost kohtutäiturile, kes kasvatab kahte last, foto nugadest ja kasteedist.

Õiguskaitseorganite senine reaktsioon on aga olnud tihti passiivne. Pinki sõnul on politsei mõnel juhul andnud mõista, et säärane ähvardamine võib olla lihtsalt «osa tööst», jättes ametniku tunde, et ta on oma murega üksi jäetud. See suhtumine võib luua karistamatuse tunde, mis õõnestab riigi autoriteeti.

Riigi autoriteedi küsimus

Eestis tegutseb hetkel 35 kohtutäiturit, kes teostavad riigi antud avalikku võimu, tagades kohtulahendite täitmise. See hõlmab nii võlgade ja trahvide sissenõudmist kui ka keerulisi mittevaralisi nõudeid, näiteks laste elukorraldusega seotud otsuste täitmist. Kohtutäiturite sõnul on eriti probleemseks muutunud nn suveräänsete kodanike liikumine, kelle liikmed ei tunnusta riiklikku jurisdiktsiooni ega täida seadusi.

Koda on kohtunud Politsei- ja Piirivalveameti juhtkonnaga, et arutada konkreetseid lahendusi. Kohtutäiturite ettepanekute seas on süsteemne juhtumite registreerimine, kiire ja operatiivne abi ohu korral ning selge kontaktpunkti loomine, kuhu ametnik saab rünnaku korral pöörduda. Praegu oodatakse justiitsministeeriumilt, prokuratuurilt ja politseilt laiapõhjalist arutelu, et muuta ametnike turvalisus prioriteediks.