Kohtukulude tõus: alates 2027. aastast muutub hagi tagamine Eestis oluliselt kallimaks

2027. aastast jõustuv seadusemuudatus tõstab Eestis kohtusse pöördumise ja hagi tagamise kulusid. Eksperdid hoiatavad, et muudatus võib piirata inimeste ligipääsu õigusemõistmisele, eriti suurte rahaliste vaidluste puhul.

Alates 2027. aasta jaanuarist ootab Eesti kohtusüsteemi ees oluline muudatus, mis puudutab kohtusse pöördumise ja hagi tagamise kulukust. Justiitsministeeriumi kavandatav reform tähendab praktikas märkimisväärset rahalise koormuse kasvu nii ettevõtetele kui ka eraisikutele, kes on sunnitud oma õiguste kaitseks kohtutee valima.

Hagi tagamine on kohtuvaidluses kriitiline instrument, mis võimaldab hagejal taotleda näiteks vastaspoole vara arestimist või käsutuskeelu seadmist vaidluse ajaks. See meede on ainus viis tagada, et pahatahtlik võlgnik ei müüks ega kingiks oma vara enne kohtuotsuse jõustumist, muutes hilisema nõude rahuldamise võimatuks. Advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Kristina Schotter juhib tähelepanu, et uue korra kohaselt tõuseb hagi tagamise rahaline tagatis märgatavalt.

Juurdepääs õigusemõistmisele löögi all

Kriitikute sõnul jäi justiitsministeeriumi avalikes selgitustes 100 000-eurose tagatise mõju tahaplaanile, kuigi tegemist on summaga, mis võib paljudele osapooltele kujuneda ületamatuks takistuseks. Muudatus ei puuduta üksnes suuri ärivaidlusi, vaid mõjutab otseselt ka eraisikuid, kes satuvad kinnisvara- või ühisvaravaidlustesse, kus vara väärtus on suur ja vajadus hagi tagamiseks hädavajalik.

Ehkki ministeerium põhjendab reformi sooviga vähendada kohtute töökoormust, tekib küsimus, kas rahaliste lävendite tõstmine ei hakka piirama põhiseaduslikku õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kui hagi tagamise hind muutub kättesaamatuks, kaob paljudel hagejatel võimalus oma nõuet sisuliselt kaitsta, sest võlgnikud võivad vaidluse kestel vara lihtsalt ära peita.