Koduvägivalla ohvriks langenud eakate arv Eestis on kasvanud

Politsei on tänavu registreerinud 391 juhtumit, kus lähisuhtevägivalla ohvriks langes vähemalt 69-aastane inimene. Ekspertide hinnangul on tegelik kannatanute arv kordades suurem, kuna ohvrid ei soovi sageli lähedaste vastu tunnistada.

Politsei statistika kohaselt on registreeritud 391 lähisuhtevägivalla juhtumit, kus kannatanu oli vähemalt 69-aastane. Need andmed peegeldavad vaid väikest osa tegelikust olukorrast, kuna suur osa kuritegudest jääb politsei eest varjatuks. 2022. aasta uuringud näitavad, et vaid ligikaudu 23 protsenti 18-74-aastastest lähisuhtevägivalla ohvritest teatab juhtumist õiguskaitseorganitele ning eakate puhul on see osakaal tõenäoliselt veelgi väiksem.

Peresisene vägivald pole vaid füüsiline

Paljudel juhtudel on vägivallatsejaks eaka enda täiskasvanud laps, lapselaps või muu lähedane. Ohvrite vaikimist põhjustavad sageli häbi, hirm ja uskumus, et perekonna sisemised probleemid peavad jääma kodu seinte vahele. Sotsiaalkindlustusameti andmetel pöördus 2025. aastal ohvriabi poole 228 vanemaealist inimest, mis moodustas kuus protsenti kõigist abiotsijatest. Tänavu on sama teenust kasutanud juba 173 üle 65-aastast inimest.

Vägivald ei piirdu vaid füüsilise rünnakuga. Ohvrid kogevad sageli ka süstemaatilist alandamist, ähvardusi, suhtlemise piiramist või kontrolli oma rahaasjade üle. Siseminister Igor Taro rõhutas, et ühiskond peab siinkohal sekkuma. «Lähisuhtevägivald ei saa olla pere siseasi. Iga inimene peab tundma end oma kodus ja lähedaste keskel turvaliselt. Eriti peame kõik märkama neid vanemaealisi, kes on mures, kuid ise abi küsida ei julge või ei oska,» ütles Taro.

Seadusemuudatus toob kriminaalvastutuse

Riik valmistab ette muudatusi, et karmistada suhtumist abitus seisundis inimeste väärkohtlemisse. Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta märkis, et hooletusse jätmine, mis on üks eakate vastase vägivalla vorme, muutub edaspidi kriminaalkorras karistatavaks teoks.

«Vanemaealiste väärikus ja turvalisus peavad olema hoitud ka siis, kui inimene vajab igapäevaelus teiste abi. Hooldust vajavate eakate kaitseks muudame karistusseadustikku nii, et hooletusse jätmine on edaspidi kriminaalkorras karistatav. See on vajalik selleks, et kaitsta kõige haavatavamate ühiskonnaliikmete inimväärikust, kes sõltuvad teiste abist. Abistaja peab tagama selle, et inimväärikus on hooldusalustel tagatud,» sõnas Pakosta.