Kodumaine kartulisort «Jõgeva kollane» Jõgeval: miks suurtootjad sellest loobuvad

Taastatud «Jõgeva kollane» kartulisort on tarbijate seas jätkuvalt nõutud, kuid suurtootjate põldudele see sort ei jõua. Jõgevamaa põllumajandusteadlased selgitavad, miks kommertsedu ja ajaloolised maitseomadused põllumajanduses sageli ei kattu.

Jõgevamaal aretatud ja taasiseseisvumise järgsel ajal peaaegu kümneks aastaks unustusehõlma vajunud kartulisort «Jõgeva kollane» on tänaseks taas tarbijate südamesse jõudnud, kuid selle kasvatamine suurtes mahtudes on jäänud olemata. Ehkki teadlased taastasid sordi 2010. aastatel, ei ole see leidnud teed ühegi Eesti suurema kartulikasvataja tootmisplaanidesse, vaatamata avalikkuse jätkuvale huvile.

Sordi kadumine ja taasloomine peegeldab laiemat trendi põllumajandussektoris, kus ajalooliste maitseomaduste ja tänapäevaste tootmisstandardite vahel valitseb selge lõhe. Kuigi «Jõgeva kollane» on maitse poolest hinnatud, eelistavad suurtootjad sorte, mis pakuvad prognoositavamat saagikust ning sobivad paremini tänapäevasteks automatiseeritud koristus- ja säilitusprotsessideks.

Uute sortide aretamine Jõgeval on keeruline ja aeganõudev protsess, mis nõuab aastatepikkust selektsiooni. Sordiaretajad hindavad uue kartuli turukõlblikkust mitme parameetri järgi, sealhulgas mugulate vastupidavus mehaanilisele töötlusele ja säilivusaeg kaubandusketis. Väiketootjate jaoks on «Jõgeva kollane» säilinud nišitoote ja kultuuripärandina, kuid tööstuslikul tasemel konkureerivad sellega imporditud või intensiivselt aretatud sordid, mis tagavad ühtlase kvaliteedi ja kuju läbi kogu hooaja.