Kodu on koht, mitte maja, kuidas säilitada juuret reisides

Arvamus kodutundest ja selle säilitamisest, kui oled pikal ajal eemal kodumaalt. Tekstis vaadeldakse, kuidas iga inimene võib leida tuttavuse tunde ja koduse tunnetuse isegi kauges maailmas.

Juhan Viidingu kuulsates sõnades peitub sügav tõde: kodu pole vaid ehitis, mille elu jooksul kogu elu veedate. Kodu on tunne, mille saamiseks on vaja teatud leitud ja leiti korduvalt kinnitust rahval, kes peavad pidevalt maailmast ringi liikuma.

Kadri Maripuu on oma reisides avastanud, et kaugete kontinentide puhul pole kaotus tingimata määratud. Kodutunne võib sügada südames ka siis, kui oled geograafiliselt väga kaugel oma tegelikust kodust. See pole lihtsalt romantistlik naiivus, vaid teadlik valik ja tundeplaani loomine.

Reisijad, kes põlistamult oma kodust eemal elavad, on välja töötanud erinevaid strateegiaid, et säilitada sidemed ja tunne, mis neid koduga köidab. See võib olla rutiinid, rituaalid või isegi väikesed füüsilised objektid, mida kaasa võetakse ja mis meenutavad koju jäänud lähedasi ja tuttavaid.

Kodutunne on selle poolest imeline, et see ei ole seotud füüsilise asukohaga, vaid meie sisemiste emotsioonide ja mälestustega. Kuigi kontinendid on vahel meid lahutanud, saame siiski tunnetada koju kuulumise soojust ja rahulolu. See on teadmine, et kodus oleva mõte ei kao kuhugi, kuigi meie keha võib olla täiesti maailma teises otsas.