Kodanikuks saamist Eestis takistavad Vene kodakondsusest loobumise kõrged kulud

Eesti kodakondsuse taotlemist pidurdavad bürokraatlikud tõkked ja Vene kodakondsusest loobumise järsk hinnatõus, mis ulatub nüüd üle 2300 euro. Vaatamata kulukale protsessile näitavad uuringud, et soov Eesti kodanikuks saada on elanike seas jätkuvalt kõrge.

Eesti kodakondsuse taotlemine on paljude püsielanike jaoks kujunenud keeruliseks protsessiks, kus peamiseks komistuskiviks on saanud Vene Föderatsiooni kodakondsusest loobumisega kaasnevad kulud. Alates 2026. aasta augustis on Vene kodakondsusest lahkumise tasu tõusnud ligikaudu 300 eurolt 2376 euroni, mis muudab paljudele peredele kodakondsuse vahetamise majanduslikult raskesti teostatavaks.

Dmitri Moskovtsev, kes juhib Integratsiooni Sihtasutust, rõhutab, et kodakondsus on inimeste jaoks sügavalt isiklik otsus, mille taga seisab sageli soov tunda end osana Eesti ühiskonnast. Siiski ei ole tegemist vaid tahte küsimusega. 2025. aasta küsitlustulemused näitavad, et tervelt 79 protsenti määratlemata kodakondsusega vastanutest sooviks Eesti kodakondsust, kui selleks avaneks võimalus.

Huviliste arv püsib stabiilne

Statistika kinnitab inimeste jätkuvat huvi riigi kodakondsuse vastu. 2025. aastal esitasid Vene kodanikud Politsei- ja Piirivalveametile 465 taotlust Eesti kodakondsuse saamiseks. 2026. aasta esimese seitsme kuuga on laekunud veel 217 taotlust. 2023. aasta integratsiooni monitooringust selgus, et kodakondsusest on huvitatud 50 protsenti Eestis elavatest Vene kodanikest ja 60 protsenti määratlemata kodakondsusega elanikest.

Peamise barjäärina nimetavad taotlejad sageli eesti keele oskuse nõutavat B1-taset, kuid olulisteks takistusteks on ka ajapuudus ja ebapiisav teadlikkus keerukast protseduurist. Integratsiooni Sihtasutus pakub taotlejatele tuge läbi tasuta keeleõppe ja kodanikuõpetuse, aidates inimestel teekonda kodakondsuseni selgemalt planeerida. Riiklikul tasandil on eesmärgiks, et ükski soovija ei loobuks protsessist puuduliku info või liigse keerukuse tõttu.