Kliimaseaduse eelnõu jäetakse liiga üldiseks – ettevõtjad ja rohelised on ühel meelel

Riigikogu erikomisjoni istungil leidsid nii ettevõtjate kui keskkonnakaitsjate esindajad, et kliimaseaduse eelnõu on liiga üldine ega too kasu ühelegi osapoolele. Konkreetsed normid, eesmärgid ja kulud-tulud analüüsid tuleks kirja panna seaduses, mitte teekaartides.

Riigikogu erikomisjoni istungil tekitas kliimaseaduse eelnõu kriitikat nii ettevõtjate kui ka keskkonnakaitsjate poolt – haruldane olukord, kus kaks tavaliselt vastandlikku leeri jagavad sama muret. Mõlema huvigrupide esindajad rõhutasid, et praegusel kujul ei ole eelnõust kasu kummalegi poolele.

Keskne kriitika puudutab seda, et seaduseelnõu jätab olulised normid, konkreetsed eesmärgid ning kulud-tulud analüüsid nn teekaartidesse, mitte seaduse teksti. Seeläbi jäävad siduvad kohustused õhku rippuma ja pole selge, kuidas neid täita ning kes vastutab.

Holm: normid peavad olema seaduses

Erikomisjoni istungil tõi Holm välja, et piiranguid saab seada üksnes seaduses, mitte teekaartides. Teekaardid on poliitilised dokumendid, millel puudub seaduslik jõud – mistõttu ei saa neile tugineda ei ettevõtjad investeerimisotsuste tegemisel ega kodanikud oma õiguste kaitsel.

Ettevõtjate esindajate sõnul on ebamäärane regulatsioon suureks probleemiks majandusplaneerimise seisukohalt. Konkreetsete normideta ei suuda ettevõtted hinnata tulevasi kohustusi ega teha pikaajalisi investeerimisotsuseid. Keskkonnakaitsjad omakorda muretsevad, et ilma siduvate säteteta seaduses võivad kliimaeesmärgid jääda täitmata.

Eelnõu vajab sisulist ümbervaatamist

Mõlema poole kriitika viitab sellele, et kliimaseaduse eelnõu vajab enne vastuvõtmist põhjalikku sisulist ümbervaatamist. Seadus peaks looma selge õigusliku raamistiku, millele saavad tugineda nii riigiasutused, ettevõtjad kui ka kodanikuühendused – ning mitte delegeerima keskseid küsimusi teekaartidesse, mis ei oma kohustuslikku jõudu.