Kliimaseadus töötab õigusselgusetusega iseenda eesmärkidele vastu

Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co keskkonnaõiguse advokaat Kaspar Kaljurand leiab, et Riigikogus teise lugemise ootel olev kliimaseadus on oma eesmärkidega vastuolus. Seaduse sisuline täitmine delegeeritakse valitsusasutustele õigusliku kaaluta teekaartide kaudu, mis on Kaljuranna hinnangul põhiseadusevastane. Selline lähenemine pärsib investeeringuid, mitte ei hoogusta neid, nagu seadusega on kavandatud.

Eestis Riigikogus teise lugemise ootel olev kliimaseadus on tekitanud tõsiseid õiguslikke küsimusi. Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co keskkonnaõiguse advokaat Kaspar Kaljurand hindab, et ligi 400 000 eurot maksma läinud seadus töötab oma deklareeritud eesmärkidele vastu.

Eesmärk ja tegelikkus lahknevad

Kliimaseaduse väljakuulutatud ülesanne on tagada kliimakindla majanduse arendamiseks õiguskorra stabiilsus, süsteemsus ja õigusselgus ning hoogustada investeeringuid. Kaljuranna hinnangul aga teeb seadus täpselt vastupidist, selle ebamäärane sisu loob õigusliku ebaselguse, mis pärsib ettevõtjate investeerimistahet.

Põhiprobleem seisneb selles, et poliitilise tahteavalduse vormis kirja pandud «tühja» seaduse sisuline täitmine delegeeritakse valitsusasutustele. Need omakorda peavad looma teekaarte, millel puudub aga igasugune õiguslik kaal. Selline ülesehitus tähendab, et seaduse tegelik sisu jääb ebamääraseks ja õiguslikult sidumatuks.

Põhiseaduse vastuolu

Kaljurand toob välja, et kirjeldatud delegeerimine on vastuolus põhiseadusega. Kui seadusandja jätab olulised õiguslikud küsimused lahendamata ning annab need sisulistelt ilma normatiivse jõuta dokumentide kaudu täitevvõimule, rikutakse põhiseaduslikku võimude lahususe põhimõtet.

Lisaks lööb selline lähenemine pea peale vastutuse jagunemise. Kui teekaardid pole õiguslikult siduvad, puudub ka selge vastutus nende täitmata jätmise eest, nii ettevõtjatel kui ka riigiasutustel.

Investeeringud kannatavad

Seaduse tegelik mõju investeerimiskliimale on Kaljuranna hinnangul negatiivne. Investorid vajavad selget õiguskeskkonda, kus reeglid on arusaadavad ja prognoositavad. Õigusliku kaaluta teekaartidel põhinev süsteem ei suuda seda pakkuda, mistõttu jääb seaduse majanduslik eesmärk saavutamata.