Kliimamuutused: miks fossiilkütuste põletamise peatamine Maad kohe ei jahuta

Atmosfääriteadlane Velle Toll selgitab, et kasvuhoonegaaside heite kohene lõpetamine ei tooks kaasa kiiret temperatuuri langust. Pikaajalise kliimamuutuse peatamiseks on vältimatu saavutada ühiskonnas netoheide null ehk püsiv kliimaneutraalsus.

Kui inimkond otsustaks tänasest päevast fossiilkütuste põletamise täielikult lõpetada, ei tähendaks see Maa atmosfääri kiiret jahtumist. Atmosfääriteadlane Velle Toll rõhutab, et juba õhku paisatud süsihappegaas ei kao kuhugi, vaid püsib seal sajandeid, mõnel juhul isegi aastatuhandeid.

CO2 pikaajaline mõju

Kliimasoojenemise peatamiseks ei piisa ainuüksi uute heitmete vähendamisest, kuna atmosfääri on juba kogunenud märkimisväärne hulk süsihappegaasi. Temperatuuri tõus peatub alles siis, kui inimkonna kogu netoheide jõuab nullini. See tähendab olukorda, kus atmosfääri ei lisandu enam täiendavaid kasvuhoonegaase, mis hoiaksid kliimasüsteemis energiat.

Metaani kiire mõju

Kõrvalisemaks ei saa jätta metaani, mille roll kliimaprotsessides on süsihappegaasist erinev. Metaan püsib atmosfääris keskmiselt vaid kümmekond aastat, kuid selle mõju soojenemisele on lühikeses vaates väga intensiivne.

ÜRO Keskkonnaprogrammi hinnangul võib globaalse metaaniheite kiire vähendamine aidata vältida 0,2-0,3 kraadi suurust täiendavat soojenemist juba sajandi keskpaigaks. See meede ei asenda süsihappegaasi vähendamist, kuna CO2 määrab kliima pikaajalise tuleviku, kuid see pakub võimaluse soojenemise tempot lähikümnenditel märgatavalt aeglustada.

Teaduse selge sõnum

Kliimateaduse keskmes on pikaajaline muutus, mitte üksikud külmad talved või kuumad suvepäevad. Teadlaste sõnum on ühene: soojenemise peatamiseks on vajalik fundamentaalne ühiskondlik muutus ehk üleminek kliimaneutraalsusele. Ükski tehnoloogiline imevahend ei asenda püsivat heitmete nulltasemele viimist.