Kliimaministeeriumi toetus: kas jalgpallistaadionid Ukrainas on prioriteet?

Kliimaministeeriumi otsus rahastada ligi 94 000 euroga jalgpalliklubi Tartu JK Welco projekti Kostopilis tekitab küsimusi riigi eelarve prioriteetide üle ajal, mil raha napib.

Eesti riigieelarve pingelises olukorras vajavad kõik avaliku sektori kuluartiklid kriitilist hindamist. Viimased andmed kliimaministeeriumi toetuste kohta heidavad valgust rahastamisele, mis jätab maksumaksjale ebaselgeks, milliste kriteeriumide alusel toetusi jagatakse.

Kliimaministeeriumi ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toetuste nimekirjast torkab silma 93 944 euro suurune eraldis jalgpalliklubile Tartu JK Welco. Raha eesmärk on kliimapoliitika edendamine arenguriikides, täpsemalt projekti «Kliimasõbralik ja sõjakindel jalgpallistaadion Ukrainasse» raames. Projekti sihtpunktiks on Lääne-Ukrainas asuv umbes 20 000 elanikuga Kostopili linn, kuhu rajatakse staadionile autonoomne elektritoide ja energiatõhus tehisvalgustus.

Põhjendus ja kriitika

KIK-i meetme koordinaator Ööle Janson on selgitanud, et staadioni valgustus peaks võimaldama treeninguid ajastada jahedamatele tundidele, vältides nii ekstreemse kuumuse tekitatud terviseriske. Ministeeriumi hinnangul aitab selline investeering kohalikel inimestel kliimamuutustega kohaneda ja edendab taastuvenergia kasutamist.

Kriitikute sõnul on selliste projektide rahastamine praegusel ajal küsitav. Ukraina sõja kontekstis on küsimus jalgpallurite treeningtingimustest teisejärguline ning ei aita otseselt kaasa riigi kaitsmisele ega sõja võitmisele. Lisaks kaasneb infrastruktuuri investeerimisega sõjapiirkonnas paratamatu risk, et sõjategevuse tõttu võib rajatav vara hävida.

Kodanikuühiskonna toetamine on vajalik, kuid avalikkus peab saama selge ülevaate, kes ja milliste eesmärkidega maksumaksja raha saab. Praegune juhtum rõhutab vajadust vaadata üle toetusmeetmete prioriteedid olukorras, kus riik otsib kokkuhoiukohti igast valdkonnast.