Kliimaministeeriumi nõunik: Lahemaa Laukasoo ja Kakerdaja raba on Eesti looduse kroonijuveelid

Kliimaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel tõstis rahvusvahelisel rabade päeval esile Lahemaa Laukasoo ja Kakerdaja raba kui riigi kõige maalilisemad paigad. Samas selgitas ta, miks rabavesi ei ole pikaajaliselt sobiv joogivesi, kuigi see on olemuselt steriilne ja puhas.

Kliimaministeeriumi looduskaitsenõunik Hanno Zingel nimetas rahvusvahelisel rabade päeval Eesti looduse tippudeks Lahemaal asuvat Laukasood ja Kakerdaja raba. Tema sõnul on need paigad ainulaadsed oma värvigamma ja avaruse poolest, pakkudes külastajale erilist visuaalset kogemust.

Raba kui elutähtis ökosüsteem

Raba on looduslikult isetoimiv süsteem, mis toimib maastikus puhvrina. See säilitab vett põua ajal ja suudab seda üleujutuste korral kinni hoida, toimides justkui loodusliku käsnana. Hanno Zingel märkis, et tegemist on sisuliselt «täiskasvanuks saanud» sooga, mis suudab iseseisvalt hakkama saada.

Eestis on soode kaitsmisega tegeletud alates 1938. aastast, mis teeb sellest ühe pikaajalisema järjepideva looduskaitsetegevuse. Hinnanguliselt on maailmas alles vaid viiendik algsetest soodest, kuid Eesti on viimastel aastakümnetel teinud märkimisväärseid jõupingutusi nende säilitamiseks.

Müüdid rabaveest ja taastamine

Kuigi rabavesi on steriilne ja puhas, ei sobi see igapäevaseks joomiseks. Nõunik selgitas, et happeline vesi ei sisalda inimesele vajalikke soolasid, mistõttu janu kustutamine sellega ei ole pikaajaline lahendus. Turbasamblast pigistatud vesi on aga sobilik näo ja käte loputamiseks.

Eesti kogemus soode tervendamisel on tänapäeval maailmas eeskujuks. See hõlmab eelkõige ajalooliste kuivenduskraavide sulgemist, et taastada ökosüsteemi algupärane veerežiim. Tegemist on hoolika ja teaduspõhise protsessiga, mis nõuab kannatlikkust ja strateegilist lähenemist.